Sänna Velokuur on kohalik noortealgatuse projekt, mille toimumisele aitasid kaasa programm Euroopa Noored, Kohaliku omaalgatuse programm, Rõuge vallavalitsus, Pärmivabriku Töökoda, Sänna Kultuurimõis ja lugematul hulgal asjast huvitatud inimesi. Tegemist oli alternatiivset ja tervislikku mõtte- ja liikumisviisi propageeriva projektiga, kus väärtustati käelist tegevust läbi rataste parandamise, vana hoidmist ja püüti tõmmata tähelepanu üksikisiku rollile nii kohalikus kogukonnas.

Projekti idee tõukus üle-eestilisest Eesti Rattarikkaks algatusest, kus sarnane vanade rataste töökoda loodi Tartus. Sänna Velokuuri taga on

seltskond ettevõtlikke noori, kes huvituvad just vanadest, nö iseloomuga ratastest. Enamasti iseõppinud mehaanikutele teeb headmeelt igasugune rattakraam. Augustis korraldatud üle-võrumaalisel vanade rataste kogumisretkel võeti vastu nii raame, kui ka ainult väikest kummilappimist vajavad kaherattalisi. Mida võimalik, need tehti korda, mida mitte, need jäävad ootama uusi rakendusi lennumasinate või lillebukettidena. Juba korda tehtud rattaid on ilus hulk ning need jäävad teenima kohalikke ja ka võõraid huvilisi, kellel aga soovi on.

Projekti käigus toimunud ürituste – loengute, filmiõhtute, arutelude, õpitubade, rattaretkede ja festivali – kaudu osutati alternatiivile, kuidas läbi igaühe panuse on võimalik muuta maailma. Mitte, et maailma muutmine oleks see eesmärk, vaid et näidata globaalsete probleemide lokaalseid lahendusi, alustades iseendast. Ühelt poolt on see jagatud hingede võrgustik, koostöö sünergia, teisalt kindlasti ka see, et püüda oma elu elada nii, et me oma väikeste ja suurte eludega jääkarudele liiga ei tee. Küllap on see liiga lihtsustatud, isegi triviaalne, kuid omab teatud sügavust ja mõttesilda, mida silmas pidada, et sel tegevusel oleks reaalne tagatis. Et projekti teadmistepagas ei jääks projektisuvesse, prooviti kogu projekti meeleolu joonistada animatsiooni, mida saate vaadata siinsamas.

Sänna Velokuuri projekt on läbinisti alternatiivne projekt ning seda on algusest saati saatnud kummastunud pilgud. Ühelt poolt annab see veel rohkem tegutsemiskihku, samas tänapäeval ainult alternatiivi peavooluna ja igapäevaselt tunnistades on mõistetav, et ette tuleb ka palju raskusi. Õnneks aga on see trots hea viis lendamiseks ja see on see, mida meie oma projektiga õppisime.

2010. aastal osales MTÜ Öökullis vabatahtlikus teenistuses kolm noort inimest – 16-aastane Martina Mulic Sloveeniast, 17-aastane Arvydas Stankūnas Leedust ja 17-aastane Marjolein Meus Belgiast. Lisaks oli vabatahtlike meeskonnas veel neli soomlast, kaks eestlast ja armeenlane.
Et vabatahtlike ülesanne oli meeskonnatööharjutuste läbi viimine noortelaagrites, siis pidid nad arvestama nii oma meeskonnaliikmete kui sihtgrupi käitumismustritega, mis on mõjutatud ka kultuurilistest erinevustest.

Meeskonnatöö ja rahvusvahelise koostöö kogemus oli kõigile vabatahtlikele esmakordne. Vaatamata kehvapoolsele inglise keele oskusele suudeti rahvusvahelises töögrupis oma ideed ja mõtted meeskonnatöö programmi kokku panemisel üksteisele arusaadavaks teha ning hiljem laagrites noori meeskonnatöösse kaasata. Suuremat eneseületamist ja oma ülesannetele pühendumist nõudis vabatahtlikelt käitumisprobleemidega noorte motiveerimine ja kaasamine meeskonnatöö harjutustesse sõjaväelaagris. Kuid just selles laagris jõudis Arvydas äratundmisele, et teda huvitab sõjaväelase elukutse ja tahab selles valdkonnas oma õpinguid jätkata.

Belgia vabatahtlik Marjolein, kes on oma usutunnistuselt moslem, andis eesti noortele avarama arusaamise islamiusust ja kommetest isikliku vahetu suhtlemisega. Kuna Eestis on moslemeid vähe, siis Marjoleini riietus püüdis tähelepanu nii Öökulli laagrites kui vabal ajal tänavapildis. Marjoleiniga suhelnud noored said ümberlükkavaid selgitusi müütilistele islamitavadele. Usutlemisel selgus, et Marjolein on tavaline noor neiu, kelle poiss-sõber on tema enda välja valitud, mitte vanemate poolt otsitu. Ta on rõõmsameelne,seltsiv ja humoorikas neiu, kes armastab sõpradele vahel riukaid teha, kuid kindlasti mitte terrorirünnakuid korraldada.

Noorim vabatahtlik Martina üllatas nii mitmelgi korral meeskonna liikmeid oma julguse, osavuse ja vastupidavusega. Oma sõbraliku ja abivalmis hoiakuga pälvis neiu nii kaastöötajate kui noorte poolehoiu ja lugupidamise.

Lisaks rahulolule edukalt sooritatud tööülesannetest said vabatahtlikud suure annuse enesekindlust, mis on vähemate võimalustega noorte puhul on ääretult oluline tööturule sisenemisel. Projektis osalenud vabatahtlikud kinnitasid, et nad on rohkem motiveeritud inglise keelt õppima ja tulevikus julgemad suuremaid väljakutseid vastu võtma.

Büroo töötab selle nimel, et igal aastal oleks meie koolituskalendris koolitusi olulistel teemadel, mis võiksid huvi pakkuda nii programmis juba kätt proovinud kui uutele enese arendamise sooviga taotlejatele. 2010. aastal sai rõhku pandud kultuuridevahelist õppimist käsitlevatele koolitustele: juunis toimus eesti-sisene, eesti- ja venekeelne ning septembris rahvusvaheline koolitus. Aga kuidas jõudis ideest rakendamiseni rahvusvaheline koolitus „ICL – intercultural learning - adventure“, mis kaasas 18 noort kuuest riigist ning toimus 2010. aasta septembris Viinistul.

Üheks nö kohaks, kust me koolituste loomiseks ning arendamiseks inspiratsiooni ja sisendit saame, on Euroopa Noored alaprogrammide projektitaotlused ja lõpparuanded. Paljude nende puhul on jäänud silma, et kultuuridevahelise õppimisega seostatakse eelkõige rahvuskultuuride õhtuid. Kuid tegelikkuses on see vaid jäämäe tipp ja seda sõna otseses mõttes, kui rääkida kultuuri jäämäe kontseptsioonist. Rahvusvaheliste projektide võimalused, eelkõige teisest rahvusest kaaslasi nende kultuurikontekstist lähtuvalt paremini mõistma õppida, on üüratult suuremad.

Et potentsiaalil mitte raisku lasta minna, hakkasime idandama ideed korraldada Eestis rahvusvaheline koolitus kultuuridevahelisest õppest. Koolituse sihtgrupiks sai valitud noortevahetuse kogemusega noored ja noorteliidrid vanuses kuni 30. Aktiivsed noored ja noorteliidrid omavad head positsiooni projekti kvaliteedi mõjutamiseks - võimalus sisulistes küsimustes kaasa mõelda ja rääkida, koordineerida elluviidavaid tegevusi ja esindada noorte arvamust - kuna noortevahetus eeldab eelkõige just noorte endi ettevalmistatud ja ellu viidud projekti.

Lähtuvalt sihtgrupist liikusime edasi koolituse ülesehituse suunas ning proovisime teooria ja praktika hoida tasakaalus,

kõige suurema eesmärgina silme ees avardada osalejate teadmisi kultuuridevahelise õppe kasutusvõimalustest. Koolitus võimaldas teadmisi ning ülevaadet erinevatest kultuuriteooriatest („jäämäe“ ja „sibula“ kontseptsioonid, Halli, Hofstede, Lewise mudelid), jagada oma kogemusi ja praktikaid tööst noortega (konkreetsed juhtumid analüüsimiseks) ning õpitu ja jagatu põhjal rakendada teadmised ka juba praktikasse (kultuuridevahelise õppe planeerimine noortevahetuse tegevusprogrammi). Läbi selgitava ja laiapõhjalise lähenemise jõuti väga olulisele arusaamisele, et kultuuridevaheline õpe pole üksnes üks konkreetne tegevus, vaid erinevaid tegevusi pidevalt läbiv protsess. Ehk seda on võimalik pikkida nii projekti ettevalmistavasse, läbiviimis- ja analüüsifaasi; nii tegevuskavasse kui vabasse aega.

Koolituse jooksul said osalejad arendada kõiki kaheksat võtmepädevust, eelkõige aga suhtlust võõrkeeles, õppimisoskust, ning isiklikku, kultuuridevahelist, sotsiaalset ja kodanikupädevust.

Koolitatavate ja meeskonna tagasisidet analüüsides on hea meel tõdeda, et koolitus osutus osalejatele vajalikuks, pakkudes mitmekülgseid võimalusi noorteprojekte sisukamaks ning kvaliteetsemaks muuta ja rakendada koolitusel saadud teadmisi oma igapäevases töös.

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut viis 2010. aasta esimeses pooles läbi programmi Euroopa Noored vahehindamise uuringu. Uuringu käigus küsitleti aastatel 2007-2009 programmis osalenuid, projektijuhte, noorsootöötajaid, noortepoliitika elluviijaid ning teisi noortevaldkonna esindajaid. Allpool saate tutvuda uuringu kokkuvõttega. Uuringus osalejate arvates on programm mänginud Eestis olulist rolli selles, et noorsootööd üldse eraldi valdkonnana tunnustataks ja olnud noorsootöö tegijatele eeskujuks. Kui programmi ei oleks, siis oleksid väga paljud noorte ja noorsootöötajate head ideed realiseerimata. Programmi rahaline maht on nii suur, et see annab olulise võimaluse Eesti noorsootöös oma ideid ellu viia – projektide tingimused

on mõjutanud ka Eesti noorsootöö praktikat. Programm on olnud hüppelauaks väga paljudele noortele ja ka noorsootöötajatele esmase valdkondliku töökogemuse omandamisel ning aidanud seeläbi kaasa vastavate teadmiste ja oskuste kasvule.

See, et programmi raames on peetud oluliseks vähemate võimalustega noorte kaasamist, annab olulise panuse Eesti noorsootöö arendamisse. Vähemate võimalustega noorte kaasamise eesmärgi edukat realiseerimist kinnitasid ligi 2/3 projektide juhte.

Programm suurendab kodanikutunnetust, arendab kodanikuharidust ja toob noori kodanikuühiskonda, samuti paneb noored inimesed ühiskondlike küsimuste üle mõtlema. Pool vastanutest leidis, et nende oskused poliitiliste probleemide üle arutamiseks on tõusnud. 86% vastanutest leidis, et nad oskavad osalemise järgselt paremini realiseerida ühiskonna või kogukonna huvides olevaid eesmärke ning 37% kavatseb edaspidi rohkem osaleda ühiskondlikus või poliitilises tegevuses. 69% projektide juhtidest leiab, et programm aitab kaasa kodanikuaktiivsuse arendamisele. Toodi ka välja, et projektidele, mis tegelevad vähegi poliitilisemate teemadega, on väga raske muid finantseerimisvõimalusi leida ja seda suurem on siinkohal programmi

Euroopa Noored roll. Uuringutes osalejad leidsid, et programmis osaledes kasvab noorte teadlikkus ja arusaamine teistest kultuuridest. Nii leidis 88% vastanutest, et programmi raames kogetu aitab kaasa läbisaamisele teistusuguse kultuuritaustaga inimestega. Seoses erinevate osalejarühmade kaasamisega aitavad programmi raames toimuvad projektid silmaringi avardada ja sallivust suurendada ka Eesti-siseselt.

Projektide elluviimine või Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemine võimaldab noortel saada esmase töö- ja elukogemuse, mis lihtsustab sisenemist tööturule. ¾ vastanutest leidis, et osalemine aitas kaasa nende isiklike või professionaalsete tulevikuplaanide väljaselgitamisele.

Uuringus osalejad loevad programmi oluliseks väärtuseks asjaolu, et üldharidusest väga erinev mitteformaalne lähenemine motiveerib noori õppima. Õppimisvõimalus on oluline nii projekti läbiviijate kui ka osalejate jaoks.Nii leidis 77% küsitletud projektides osalejatest, et nad on omandanud oskusi, kuidas paremini ja huvitavamalt õppida, 69% arvates õnnestus juurde saada iseseisva õppimise oskusi. Osalejate poolt toodi väga olulise mõjuna välja ühistegevuse oskuste omandamist projektide käigus kogetu baasil. Meeskonnatöö, diskuteerimis- ja analüüsioskuste omandamist

kinnitasid ca 9/10 vastanutest. Need hinnangud olid hinnatavate võimalike mõjude hulgas kõrgeimad. Ligi 4/5 projektides osalejatest tõid välja osalemise positiivse mõju võõrkeelse kommunikatsiooni oskuste paranemisele.

Uuringus osalejate arvates on kõrged nõudmised taotlemisel igati õigustatud, sest need panevad noored kohe alguses asju enda jaoks korralikult läbi mõtlema, mistõttu neil on hiljem kergem projekti kvaliteetselt läbi viia. Projektid õpetavad noori rahaga otstarbekalt ja kokkuhoidlikult ringi käima. Uuringu andmetel leidsid 70 % projektides osalejatest, et oskavad nüüd eelarvet paremini planeerida ja kulutusi otstarbekamalt teostada. Saadavad kogemused on väga olulised ka noorte edasise tegevuse seisukohalt.

90% osalejatest leidsid, et nende ootused seoses projektiga täitusid. 86% soovib sarnastes projektides osaleda ka edaspidi. Praktiliselt kõik sellealasele küsimusele vastanud soovitasid sarnastes projektides osalemist teistele noortele. Projektide juhtidest ei lugenud teostatud projekti efektiiivseks ainult 6%.

Seega võib kahtlusteta väita, et programm Euroopa Noored ja selle toimimine Eestis vaadeldud perioodil omab laia ja olulist mõju nii noortepoliitika ja noorsootöö jaoks kui ka ühiskonna arengule laiemalt.

Uuringu inglisekeelne kokkuvõte