Projektijuhtimise käsiraamat pakub ilmselt huvi suuremale osale noorsootöös tegutsevatele inimestele, kuna noorsootöö ja ka selle rahastamine on suuremalt jaolt projektipõhine. Selles raamatus on huvitav seegi, et on ühendatud tõed ärimaailmast - efektiivsest ja läbipaistvast majandamisest jms - ning noorsootöö ja mitteformaalse õppimise kontekst.

Käsiraamat Rahvusvaheline Vabatahtlik Teenistus käsitleb nii vabatahtlikkuse kontseptsiooni (muuhulgas peatutakse vabatahtlikkuse ajalool ja väärtusel) kui rahvusvaheliste vabatahtliku teenistuse programmide praktilisi kvaliteediaspekte (mida peab organisatsioon enne vabatahtlikega tööleasumist läbi mõtlema jms). Nii annab see käsiraamat loodetavasti julgustust ja ideid nendele organisatsioonidele, kes soovivad oma tööd kohalike või rahvusvaheliste vabatahtlikega kaasamisega rikastada.

Kultuuridevaheline õppimine ei ole ehk Eesti noorsootöös, väljaspool Euroopa Noored programmi, just väga laialt levinud mõiste, samas on see kindlasti üks noorsootöö ja eriti rahvusvahelise noorsootöö võtmeküsimusi. Üks noorsootöö eesmärke peaks olema kultuuriliselt teadlike, avatud ja sallivate noorte kujundamine – ilus ja idealistlik eesmärgipüstitus küll, aga kuidas seda praktilises noorsootöös teha? Ja mis see kultuuridevaheline õppimine üldse endast kujutab? Nende küsimuste osas peaks sellest käsiraamatust mõtteainest leidma küll.

Euroopa Kodanikuks olemine on teema, mis Eesti inimeste jaoks ilmselt eeskätt Euroopa Liidu liikmesriigiks saamise ja olemisega seostub, käsiraamatus on aga see teemadering oluliselt laiemalt ja noorsootöökesksemalt üles võetud: Kuidas ergutada noori ühiskonnas aktiivsemalt osalema? Miks on inimesed tavapoliitikas pettunud ja selle vastu huvi kaotanud? Mida tähendab Euroopa inimeste jaoks? Kas nad tunnevad, et kuuluvad Euroopasse?
Selle raamatu lähenemisi peegeldab hästi mõte: Tänapäeval võib üksikisikust väga kergesti saada filmivaataja, kuid järjest keerukam on saada osatäitjaks isegi sind ennast puudutavas filmis.

Sotsiaalse kaasatuse käsiraamatus on huvitavat lugemist sellest, kuivõrd mängivad selles noorsootöö valdkonnas rolli mõisted ja terminid - see, kuidas me defineerime noori, kel on ühiskonnas osalemiseks tavaliselt vähem võimalusi.
Teisalt pakub käsiraamat põnevaid lähenemisi praktiliseks tööks, näiteks tutvustatakse ühe võimaliku meetodina nö koostöölepingu sõlmimist noorega, kus on määratletud nii noore kui noorsootöötaja panus ja kohustused plaanitavas koostööprojektis. Sellele suhteliselt erilisele lähenemisele on kindlasti nii poolt- kui vastuargumente, miks mitte aga uurida käsiraamatut just selle mõttega, et otsida uusi ja huvitavaid meetodeid, mida oma töös rakendada.

Organisatsiooni juhtimise käsiraamat on koostatud eesmärgiga aidata luua selgemat ja struktureeritumat organisatsiooni keskkonda, selle keskmes on inimeste ja protsesside juhtimine erinevate teooriate toel. Raamatu kohta on öeldud, et sellest saab tuge nii noor, kes soovib õppida oma aega paremini planeerima kui ka juht, kes on otsustanud teha organisatsioonis laiaulatuslikke muudatusi.