Korduma kippuvad vead

Üldine:

  • Taotluse esitamisel pidage silmas, et see tuleb esitada hiljemalt taotlustähtajal (st 1.02, 1.05, 1.10) e-vormil elektoornselt, e-vromil välja prindituna ja allkirjastatult ning e-maili teel vormid@noored.ee. Posti teel edastatud taotlus peab kandma kõige hilisemalt taotlustähtaja postitemplit ehk esimese kuupäeva templit. Hiljem esitatud taotlused arvesse ei lähe. Ainult taotluse elektroonse versiooni esitamisest ei piisa, sest seal leiduvat infot kasutatakse andmesisestusprotsessis. Kui taotlustähtaeg satub riigipühale või muule puhkepäevale, võib taotluse esitada puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. NB! Digiallkirjaga Euroopa Noored Eesti büroole taotlusi hetkel esitada ei saa.
  • Ei tooda selgelt välja, miks peaks just see projekt saama toetuse programmi Euroopa Noored raames ning mis juhtuks, kui projekt jääks toimumata. Mis on projekti kordumatu väärtus? Mis eristab ta kõigist teistest?
  • Puuduv info projekti tausta kohta (motivatsioon, vajadused, huvid, oodatud muudatused, miks just need partnerid vms).
  • Projekti hindajad ei pruugi teie organisatsiooni (ja varasema kogemuse) spetsiifikaga kursis olla. Seega peavad kõik plaanid, eesmärgid ja tegevused olema selgelt lahti kirjutatud ning põhjendatud.
  • Meetodid pole mitmekesised.
  • Puudub õpikogemuse reflektsioon/analüüs. Pöörake tähelepanu selle, mis eristab teie projekti käigus tehtavad tegevused tavalistest ajaviitetegevustest?
  • Puudub programmi Euroopa Noored osa (kuidas projekti läbi programmi tutvustatakse; kogemuste vahetus; koostöö/järeltegevuste planeerimine tulevikus; Noortpass'i rakendamine (võimaluse mõistmine)).
  • Enne taotluse esitamist võiks selle anda lugemiseks kolleegile/tuttavale/vanaemale ehk inimesele, kes käesoleva projektiga ei tegele. Kui oled pikemat aega teema sees olnud, siis võib kõik tunduda väga lihtne ja loomulik. Samas võib kõrvalseisjale (ja ka hindajale) osa asju arusaamatuks jääda.

Prioriteete ei osata põhjendada:

  • Taotlusvormi algusosas märgitakse ära mitmed prioriteedid, kuid osas, kus tuleb pikemalt selgitada projekti vastavust programmi Euroopa Noored eesmärkidele ning prioriteetidele, ei lähtuta enam varem märgitust. Võib olla, et märgitut ei osata põhjendada. Oluline on osata leida seoseid oma projekti ning programmi eesmärkide vahel ning need seosed ka selgelt välja tuua. Need, mille kokkuvõtvas osas ära märgite, peavad lähtuma hiljem tehtud selgitustest.

Eesmärgid ei ole konkreetsed:

  • Pärast projekti lõppu peab olema võimalik selgeks teha, kas ja kui suurel määral eesmärk saavutati. Selleks, et see oleks võimalik, peab eesmärk olema konkreetne ning realiseeritav. Siinkohal on kindlasti abiks Projektijuhtimise T-Kit (leitav ENEBi kodulehelt, „Kasulikku" alt)
  • Ebamäärased oodatud tulemused ja väljundid.
  • Eesmärgid ja tegevused peavad olema realistlikud.

Eesmärgid ja tegevused ei ole kooskõlas:

  • Projekti idee peaks algama vajaduste määratlemisest ning nendest tulenevalt püstitatud eesmärkidest.
  • Kui projektile on eesmärk pandud, siis eesmärgi üks olulisi omadusi on see, et ta on tegevustes ära tuntav. Kõik tegevused peavad aitama kaasa eesmärgi saavutamisele, mitte olema lisatud lihtsalt seepärast „et seda oleks ka tore teha".
  • Seega, kui tegevuskava on kirjas, siis tuleks iga tegevuse puhul eraldi läbi mõelda, kas see toetab eesmärgini jõudmist? Kuidas? Kas see on parim tegevus, mis antud eesmärgini aitab viia? Kas ilma selle tegevuseta jääks eesmärgini jõudmata?

 

Järeltegevused

  • Järeltegevused pole ainult noortegrupi omavahelised analüüsimised ja arutelud pärast projekti põhitegevuse lõppu. Need on suunatud ka neile, kes projektis otseselt ei osalenud. Järeltegevused on olulised selleks, et ka teised saaksid teie tegemistest ning koostöös tekkinud teadmistest ja kõigest muust huvitavast teada. Ikka selleks, et projekti mõju ei lõppeks projekti lõppkuupäevaga.
  • Järeltegevuste käigus loodavate voldikute, filmide, kodulehekülgede jms tegemisel ei mõelda läbi, mis on nende eesmärk - mis kasu, huvi pakuvad need neile, kes projektis ei osalenud. Kasu on vaid materjalidest, mida teised hiljem reaalselt kasutada saavad, mis ei jää kappi vedelema. Enne materjalide loomist, tuleks mõelda, kas minul oleks huvitav ja kasulik lugeda mõne teise projekti sellist materjali? Mida see mulle annaks?

Eelarve

  • Valed toetussummad, Valed päevaraha summad (noortevahetuste ja koolituste puhul). Arvestatud on summasid, mis on kirjas Programmi juhendis, aga ei kehti Eestis. Õiged rahastustingimused on ENEBi kodulehel kirjas pealkirja all „Rahastustingimused"
  • Eelarve on valesti kokku arvutatud - A (kokkuvõttev osa) osas välja toodud kulud ei ole võrdsed B osas lahti kirjutatud kuludega.
  • Projekti kogukulud ei võrdu projekti kogutuludega.
  • Eelarves on ebaselgeid kuluartikleid või neid, mis on seotud tegevustega, mida tegevuskavas ei kirjeldata.

 

Ei selgitata partnerite rolli

  • Taotluse lugejale tuleb selgitada,kuidas osalevad partnerorganisatsioonid projekti ettevalmistamises ning elluviimises (rollide jaotus partnerite vahel).

 

Teema aktuaalsus ei ole välja toodud

  • Põhjendage ja tooge välja, miks on kajastatav teema oluline, väärib arutamist, peaks pakkuma huvi nii projekti tegijatele kui ka teistele.

 

Erinevate alaprogrammide spetsiifilisemad vead

 

Noortevahetused:

  • Koostöös ja partnerluses loodava projekti ning tulemuste asemel toimub teise grupi külastamine ja külla kutsumine. Pidage meeles, et tegemist on vastastikkuse koostööga, kus mõlemal poolel on kohustusi. Mitte ainult vastuvõttev organisatsioon ei pea muretsema majutuse, kogu tegevuskava sisustamise jne eest.
  • Tegevuskavas on valdavaks erinevad ekskursioonid. Unustatakse ära, et noortevahetus on noorte koos tegutsemine ja tegemine, mitte ainult nö vastu võtmine. Noorte endi panus tegevuste loomisel peab olema suhteliselt suur. Projekti kaasatud välised isikud (lektorid, giidid vms) ei tohiks olla ülekaalus.
  • Kultuuride vaheline õppimine ei seisne vaid koos tegevuste tegemisel, kultuuri õhtutel ning rahvussöökide söömisel. Sellisel juhul õpitakse tundma vaid jäämäe ülemist osa. Tõeline väärtus tekib noortevahetusest alles siis, kui osalevad noored püüavad arutada ja analüüsida, miks mõni rahvus on nii ning teine teisti. 
  • Euroopa dimensioon ei tähenda mitte seda, et kokku tulevad erinevate maade noored, vaid selgitamist, miks projektis käsitletav teema on oluline kogu Euroopa tasandil. Miks see ei ole tähtis vaid meile, vaid ka kõigile teistele? Miks me peame seda teemat koos arutama?  
  • Tegevuskavas ei jäeta aega grupi tekkimisele. Noortevahetuse puhul oleks õige jätta erinevatest riikidest pärinevatele noortele aega tuttavaks saada, grupiks kasvada. Seega peaks esimese pool või terve päeva pühendama group buildingule.
  • Programmi tasakaalustatusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. See tähendab, et on piisavalt aega nii osalejate tutvumiseks, grupi loomiseks, teema põhjalikuks käsitlemiseks kui tegevusprogrammi käigus selle kulgemise analüüsimiseks ja lõpus otsade kokkutõmbamiseks

 

Noortealgatused:

  • Unustatakse ära, et noortealgatuse raames toetatakse projekte, kus noored osalevad aktiivselt ja otseselt enda kavandatud
    tegevustes, milles neil endil on olulisim osa, eesmärgiga arendada nende algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loovust.
  • Projekti taga pole mitte noored, vaid noorsootöötajad, õpetajad vms, kes soovivad noortele midagi korraldada. Noortealgatus on aga täielikult noorte endi tegemine. Noorsootöötajaid võiks noori noortealgatuste tegemisele julgustama, vajadusel neile infot andma, toeks olema. Noorteprojekti eesmärk on noortele projekti tegemise võimaluse ja kogemuse andmine. Noortelt ei tohiks seda võimalust ära võtta!
  • Lähtutakse sellest, mis tegevusi teha soovitakse, mitte sellest, mis on projekti eesmärk. Selline lähenemine takistab paljude heade ideede tekkimise. Näiteks: kui võetakse eesmärgiks muuta kohalikke noori aktiivsemaks, siis on olemas mitmeid võimalusi, kuidas seda teha. Noortegrupp saab erinevaid ideid välja pakkudes jõuda antud hetkel sobivaimate variantideni. Kui aga lähtutakse sellest, et tahetakse teha filmiõhtuid, siis unustatakse tähelepanu pöörata sellele, et tegelikult võiks ju veel palju muud ja huvitavat teha.
  • Tegevused on liiga ühekülgsed. Ekstreemne näide: kokku on 20 üritust, neist 15 on filmiõhtud.
  • Tegevused ei moodusta tervikut (mitmekülgset tervikut). On palju tegevusi, mis igaüks on ise maailmast. Siinkohal on oluline leida tasakaal mitmekesisuse ja terviku moodustumise vahel. Tasakaalu leidmisel aitab see, kui peate kogu aeg silmas projekti eesmärki - mida te nende tegevuste läbi saavutada tahate?
  • Projektid on suunatud vaid tuumikgrupile või ainult projektis osalevatele noortele - puudub ühiskondlik mõju. Mis kasu saab ja mõju tunnetab projektist kohalik kogukond, ümbritsev loodus, teised noored, Eesti, Euroopa?
  • Projekti mõju lõppeb koos projekti lõppemisega. Puudub see oluline läbi mille jääks projekt (projekti mõju) kestma ka kauemaks. Kui noortealgatus oleks kook, siis oleks ta hästi ja kaugelelõhnav. Mitte otsas.
  • Projekti uuenduslikkus on puudulik. Noortealgatusprojekt ei saa olla MTÜ või noortegrupi tavapärane tegevus või selle tegevuse laiendamine. See peab olema antud noortele ja kogukonnale uus, sest just läbi uue saab kõige rohkem areneda ja kogeda. Ilma uut katsetamata võib palju huvitavat avastamata jääda ning toimuda vaid ühe koha peal sammumine.

 

Noorte demokraatiaprojektid ja noorteseminarid:

  • Projekti tulemusena ei pakuta välja või ei teki konkreetseid noorte osalusvorme, uusi võimalusi, mooduseid, kuidas noored saaksid ühiskonna elus efektiivsemalt kaasa rääkida või kuidas suunata aktiivselt kaasa rääkima ka neid noori, kes seda veel ei tee.

 

Euroopa Vabatahtlik Teenistus:

  • Projekti ja teenistuse alguskuupäev ei tohiks olla üks ja seesama, sest siis ei jää noorel ega ka organisatsioonidel aega ettevalmistuseks.
  • Järeltegevusteks küsitakse maksimumsummad, kuid samas praktiliselt mõjusaid järeltegevusi läbi ei viida.
  • Ärge lubage taotluses seda, mida tegelikult reaalselt realiseerida ei jõua.
  • Vabatahtlik peaks tooma kasu laiemale kogukonnale, mitte ainult organisatsioonile. Seega on oluline tähelepanu pöörata vabatahtliku töö ühiskondlikule mõjule.
  • Puudub piisav läbimõtlemine ja kirjeldus sellest, mida tehakse ettevalmistusperioodil ning milline on partneritevaheline suhtlus ja koostöö.

 

Koolitus- ja võrgustikuprojektid:

  • Ei pöörata tähelepanu nõutavale partnerite arvule (tegevuste partnerlus on erinev sõltuvalt projekti tegevuslaadist).
  • Osalejate grupp pole tasakaalus: ekspertide / koolitajat arv on liiga väike / suur
  • Grupi koosseis: suurus ei sobi projekti tegevuse iseloomule (pole põhjendatud), riikide / organisatsioonide esindatus pole tasakaalus (oluline ka noortevahetuste puhul).
  • Projekti tegevusprogrammist peaks olema päevaosade kaupa näha, mis on plaanitavate tegevuste teemad ja nende käsitlemiseks sobivad meetodid.

 

Noorteseminarid:

  • Kiputakse korraldama loenguid, milles noored eksperte kuulavad, mitte ei tee nendega koostööd ega ole dialoogis.
  • Seminari jooksul küll arutatakse teemasid ja huvivaldkondi, kuid kõik jääb vaid arutelu tasandile. Unustatakse järelduste tegemine, nende kirja panemine, edastamine laiemale üldsusele, otsustajatele vms.

Projekti nähtavus ja kommunikatsioon:

  • Programmi toetust unustatakse mainida kommunikatsioonis (meedias, blogis, listides jne), avalikel trükistel, materjalidel jne. Niimoodi ei saa teised toredate ideedega noored teada, et neil on võimalus samuti oma plaanidele toetus saada.
  • Toodetavatele infomaterjalidele, nännile, filmidele unustatakse lisada viide programmi toetuse kohta.
  • Unustatakse kasutada programmi Euroopa Noored, sihtasutuse Archimedes ja Euroopa Liidu sümboolikat.
  • Kõik vajalikud õpetussõnad toetuse päritolu märkimisest ning logode kasutamisest leiate: http://euroopa.noored.ee/logod
  • Projekti kajastamiseks loodavates blogides ja kodulehekülgedel puuduvad programmi bännerid.
  • Oma projekti ei kajastata ega tutvustata vastava alaprogrammi blogis. Euroopa Noored Eesti büroo kodulehe kaudu saaks teie projekt kõvasti tähelepanu ja osavõtjaid J Lisada saab ka pilte ja videosid. Kutsume üles oma projekti blogi lausa meie veebis pidama, selleks tuleb kodulehele uus blogi luua. Seda saab teha, kui registreeruda kodulehe kasutajaks.
  • Oma projekti pressikajastusi saab lisada kodulehe pressinurgas http://euroopa.noored.ee/press
(c) 2007 SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo