Siinkohal väljavõte Euroopa Noored Eesti büroo 2007. a. aastaraamatust, kus teiste seas kirjeldab oma kogemusi seminariprojekti läbiviimisel Annika Räim. Tegijate kogemusi ja häid vihjeid uutele taotlejatele nii selle kui teiste alaprogrammide raames leiate viimastest aastaraamatutest veelgi!

Arengukoostöö Ümarlaud
"Global Education Seminar: Creativity in Global Actions"

2006. aasta sumedal juulikuu õhtul kohtusid ühes Tallinna vanalinna kohvikus belglanna, lätlanna ja eestlanna. Kõik nad olid oma varasemates tegemistes kokku puutunud noorte vabatahtlike ja arengukoostööga. Omavahel maailmaasju arutades tekkis mõte koondada kokku Baltimaade noored, kes on elanud mõnda aega arengumaades ning seeläbi saanud kordumatu elamuse. Peale eksootilist reisi jagatakse tihti muljeid ja elamusi oma sõprade ja lähedaste ringis, miks aga mitte ergutada noori jagama oma tähelepanekuid laiemale avalikkusele. Seeläbi saaks tähelepanu juhtida mitmetele globaalsetele sõlmkohtadele, avardada inimeste teadmisi maailmaasjust ning võimalik, et õnnestub mõjutada ka kaaskodanike tõekspidamisi ja harjumusi. Teadmatus teadupärast soosib ükskõiksust, mis omakorda ei aita kaasa mõistlikuma ja solidaarsema maailma arengule.

Selleks, et noortel oleks võimalus taolisteks ettevõtmisteks inspiratsiooni ammutada, oma kogemusi ja ideid vahetada ning vajalikke juhtnööre koguda, sündis plaan korraldada 3-päevane rahvusvaheline koolitusseminar, mille nimeks sai "Creativity in Global Actions". Seejärel panime paika edasise tegevusplaani, ürituse sihtrühma, toimumiskoha ja -aja ning võimalikud rahastusallikad. Edasine arutelu toimus juba peamiselt e-maili ja telefoni teel.

Et seminaril oleks kirevam osalejaskond, seadsime seminari sihtgrupiks lisaks Baltimaade noortele ka Austria noored. Osalejate valimisel oli eelduseks arengumaal elamise või töötamise kogemus, huvi maailmahariduse ja globaalsete teemade vastu. Kuna kõigi organiseerijate tutvusringkonnas oli mitmeid noori, kes olid läbinud erinevaid vabatahtlike programme (GLEN, EVS), siis edastasime neile, kui potentsiaalsetele osalejatele, esialgse info plaanitava seminari kohta ning ka küsimustiku nende huvide ja ootuste kohta. Tagasi jõudis u. 40% väljasaadetud ankeetidest, millele toetudes panime kokku seminari programmi. Järgnevaks sammuks kujunes võimalike koolitajate leidmine. Kuna maailmahariduse ja arengukoostöö teemaga on Balti riikides suhteliselt lühikest aega tegeletud, pidasime oluliseks, et vähemalt üks koolitaja tuleks riigist, kus antud temaatikaga on pikemaajaliselt tegeletud. Oluliseks suunanäitajaks koolitajate otsingul kujunes SALTO võrgustik. Edastasime sinna koolitajale seatud ootused ning plaanitava seminari lühikirjelduse. Lõplik valik osutus Suurbritannia kogenud koolituste läbiviija kasuks, kellega järgnevatel kuudel kogu seminari programmi hoolikalt ette valmistasime.

Hetkel, mil seminar hakkas endale kindlamat raamistust saama ning mil ülevaade vajaminevast rahalisest ressursist oli olemas, esitasime rahastustaotluse Euroopa Noored Eesti büroole. Paari kuu jooksul saime positiivse vastuse, mis lisas õhinat algatatud asi lõpule viia. Edastasime asjakohastesse e-maili listidesse info seminari kohta ning osalemisvormi. Seejuures oli kõigil 4 osalejariigil oma koordinaator, kelle ülesandeks oli korraldada osalejate valik, transport ning anda panus ürituse sisulisse ettevalmistusse. Tagantjärele meenutades kujunes üheks suurimaks väljakutseks sujuv logistika. Toimumispaigana eelistasime me suurlinnadest suhteliselt kauget, kuid looduskaunis kohas asuvat puhkekeskust, mis eeldas välisosalejatele paindliku transpordivõimaluse organiseerimist. Kogemuse võrra rikkamana saab öelda, et toimumiskoha valikul on siiski korraldajate kui ka osalejate aja ja energia säästmise nimel oluline pöörata suurt tähelepanu koha ligipääsetavusele ja ühistranspordi kasutamise võimalusele.

Väga suureks toeks eelarve kokkuseadmisel ja planeerimisel oli võimalus konsulteerida Euroopa Noored Eesti büroo inimestega. Samuti kulus igati ära ettevalmistavas faasis korraldatud koolituspäev toetusesaajatele. Seal sai nii sisulist nõu kui ka õppida kogenud inimeste tähelepanekutest ja soovitustest.

Seminari ettevalmistades ilmnes, et samuti maailmaharidust käsitlev, kuid kitsamale sihtrühmale mõeldud koolitusseminar oli plaanitud samal ajal teiste organisaatorite poolt. Leidsme, et kokkupuute loomine kahe seminarigrupi vahel oleks rikastav mõlemale poolele. Seetõttu plaanisime seminarid läbi viia samas toimumiskohas ning ühildades mõningaid seminari sessioone ja vaba aja üritusi, pakkusime mõlemale seminarigrupile vahelduvat rühmadünaamikat. Osalejate tagasiside viitas aga, et paljud väärtustasid rohkem töötamist väiksearvulisemas seltskonnas. Siit saab kõrva taha panna, et kui tegu on suhteliselt lühiajalise seminariga, kus päevakava on tõeliselt tihe ning osalejad on pidanud kohalejõudmiseks läbima pikki vahemaid, tuleb olla ettevaatlik töögrupi suurusega.

Kindlasti on taoliste ürituste puhul oluline pakkuda osalejatele piisavalt aega üksteisega tutvumiseks ja suhtlemiseks. Ka see aeg võib olla pisut organiseeritud - nt meie pakkusime oma seminarist osavõtjatele ühel õhtul võimaluse jagada teistega oma reisimuljeid, kogemusi varem elluviidud üritustest või filmi. Selleks palusime mõtteid varuda juba seminarile registreerudes. Hea oli seda aega ühildada füüsilise tegevusega, nt võistkondlike mängude või jalutuskäikudega.

Justkui iroonilise illustratsioonina meie maailma solidaarsusele õhutavale seminarile olid õhtuti ühiselt jälgitud telekaadrid sel ajal Tallinnas toimunud aprillirahutustest. Peale mida said eestlased väliskülalistele tähistaeva all tünnisaunas sulistades õpetada punklaulu "Tallinn põleb!".