Esimene seik.

4-aastane eestikeelses lasteaias käiv Natalja on õhtul koju jõudes lohutamatu, sest tuleb välja, et rühmakaaslane Pille ei lubanud tal mängida oma nukuga, öeldes: „Sa õpi kõigepealt korralikult eesti keelt rääkima, siis annan sulle ka mängida!“. Umbes sellisest tema peres juhtunud seigast rääkis mulle hiljuti üks hea kolleeg.

Küllap on see üks neid olukordi, kus paljud meist ohkaksid, et jah, lapsed võivad olla väga julmad. Samas toovad uurimused esile, et sarnaselt mõtleb ka 63% täiskasvanud eestlastest, hinnates integratsioonipoliitika olulisimaks prioriteediks keeleõpet ning jättes tagaplaanile mitte-eestlaste sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamise probleemid (vt. näit. Rahvastikuministri Büroo tellimusuuring „Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi”, 2007).

Ja teine.

„Samas olid fookusgrupis osalenud noored kindlad selles, et vähemalt grupi tasandil eesti- ja venekeelsed noored ignoreerivad üksteist. Seda nii noortekeskuses sees, koolis kui väljaspool institutsioone. Olulist vahet tehti Eestis elavate vene noorte ja nende teistest rahvustest noorte vahel, kes ei ela Eestis (näiteks hispaanlased, inglased, itaallased, soomlased) ning kellega kohtutakse tavaliselt mõne projekti raames. Muudest riikidest pärit noori peeti huvitavaks muuhulgas sellepärast, et nende käest on võimalik saada infot elu kohta mujal maailmas” (Avatud Noortekeskuste kaardistamise uuring, Mind Park, 2005). Ja ometi on selge, et meil oleks vastastikku palju põnevat teada saada ja õppida ka siinsete venelastega, kasvõi selle kohta kuidas me tänast Eestit näeme jpm. Või kes või millal uuriks Eestis elavate vene noorte käest, et mis nemad sellest kõigest arvavad ning kui valmis oleks omalt poolt suhtlema ja eesti noortega koos midagi ühiselt ette võtma?

Mitme sellise intsidendiga oled Sina, hea lugeja, näiteks viimase aasta jooksul kokku puutunud? Kas Sinu arvates on see normaalne? Või paratamatus? Või kas ja mida annaks meil noorsootöö võimalustega selles osas ära teha?

 

12.-16.oktoobril korraldas Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo Ida-Virumaal rahvusvahelise seminari „Intercultural dialogue without subtitles“, kus osalesid Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa ja Soome noorsootöötajad. Seminari eesmärgiks oli toetada koostööd nende riikide põhirahvuste ja vene vähemuste vahel, samuti ergutada multikultuursust toetavate noorteprojektide teket.

Seminari käigus tutvuti vene vähemuse olukorra ja seniste edukate projektinäidetega noortevaldkonnas, samuti töötati ühiselt välja ideid tulevikuprojektideks.

Seminari programm algas nagu ikka omavahelist tutvumist ja grupitunde tekkimist toetavate tegevustega, ent sedakorda oli selles kindlasti enam väljakutseid seetõttu, et seminari raames oli kaks ametlikku töökeelt – vene ja inglise. Ehkki sageli korraldatakse sel juhul üritusi professionaalse tõlke abiga, siis sedakorda sündis seminari ettevalmistuse käigus idee ergutada osalejaid maksimaalselt tegema pingutusi, et siiski ise aktiivselt erinevates keeltes suhelda ja otsida, pakkuda abi omavahel juhul kui selleks vajadus tekib. Seda seetõttu, et ka igapäevaelus ei ole meil paraku professionaalseid tõlke abistamas ning enam kui grammatiliselt korrektne keelekasutus, on vajalik julge pealehakkamine ja soov teineteist mõista.

Seminari esimene päev keskendus lisaks erinevate riikide olukorraga tutvumisele ning ilmnes, et enim sarnaneb olukord vene vähemuste osas Balti riikides, samal ajal kui Soomes ja Saksamaal on tegu pigem uusimmigrantidega ning sellest tulenevalt puutuvad vene vähemuse esindajad kokku mõnevõrra teistsuguste probleemidega sealsesse ühiskonda integreerumisel. Siiski tõdeti seminari töögruppides, et kõikides osalevates riikides on oluliselt potentsiaali avatuma suhtumise kujundamiseks ning selleks, et põhirahvused ja vene vähemus omavahel enam suhtleksid. Just sellele keskendus seminari teine päev, mil osalejatel oli võimalik tutvuda mitmete näidetega projektidest, mida erinevad organisatsioonid ellu on viinud. Väga inspireerivaks osutus kogemuslugu Leedust, kus korraldati rahvusvaheline noortevahetus noortele, kes ei valda võõrkeelt ning nii otsisid korraldajad kõikvõimalikke mitteverbaalseid ning mängulisi meetodeid, et noorte omavahelist suhtlemist soodustada. Kogemus on heaks näiteks ka seetõttu, et alates esimesest sellisest noortevahetusest 2006. aastal on tänaseks välja kasvanud mitmeid sarnase suunitlusega projekte ning lähenemine ise ka Euroopa Komisjonilt üle-euroopalisel noorteprojektide konkursil tunnustuse pälvinud.

Seminari osalejatel oli ka võimalus kohtuda Loesje Eesti, V.I.T.A., Eesti Euroopa Liikumise, MTÜ SIIN, Narva Noorte Meremeeste Klubi, Narva Noortekeskuse, Continuous Action ja Euroopa Noored Eesti büroo esindajatega. Samuti kohtuti  Rahvastikuministri büroo Ida-Virumaa esindaja Kaja Toikkaga, kellelt uuriti Eesti riigi integratsioonipoliitika ning selle kohta, mida on bürool plaanis just noorte sihtgruppi puudutavalt, samuti lähenevate kodanikunädala  ja -päeva tegevuste kohta. Seda kõike selleks, et saada veelgi laiemat arusaama, kuidas võiks arendada põhirahvuste ja vene noorte omavahelist koostööd ning kaasata enam vene noori programmi Euroopa Noored.

Nii sündis seminari käigus ka mitmeid ideid tulevikuprojektideks.  Näiteks sai alguse idee korraldada Eestis siinsete eesti ja vene noorte projekt, kus noored saaksid omavahel jagada lugusid oma (esi)vanematelt ning seeläbi luua parema pinnase teineteisemõistmiseks. Inspireerituna Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kogemustest käidi välja idee korraldada Eesti-siseseid projekte, kus näiteks Ida-Virumaalt pärit vene noorel oleks võimalik minna mõneks ajaks vabatahtlikuks sellisesse piirkonda Eestis, kus noortel puuduvad praktiliselt võimalused vene kogukonnaga kontaktideks ja vastupidi. Ühtlasi toodi esile vajadust toetada enam vene noortega töötavate (ja just vene keelt töökeelena kasutavate) spetsialistide professionaalset arengut läbi koolituste, seminaride jms.

Osalejad jäid seminariga väga rahule, tuues esile, et paljude jaoks oli kõnealune seminar ka üks väheseid võimalusi osaleda rahvusvahelisel tasandil, kuna paraku ei luba keeleoskus neil osa võtta üritustest, kus töökeeleks on ainult inglise keel. Samuti toodi esile, et seminar avardas oluliselt arusaama põhirahvuste ja vene noorte lähendamise võimalustest programmi Euroopa Noored raames. Nii on ka kõnealune seminar üheks näiteks sellest, kuidas eesti ja vene noorte ühisele tegutsemisele kaasa aidata. Programmi Euroopa Noored raames on selleks võimalusi oluliselt rohkemgi.

Seminar toimus Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta ja Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta rahvuste kuu raames.

Loe ka seminari raportit (fail all).

 

Fail(id)	Maht
Report in English	3.36 MB