Tallinna Noorsootöö keskuse idee noortekeskused nn ranna noortekeskusena 7 nädalaks Stroomi randa kolida, on igati kiiduväärne ja vahva! Ja tundub kenasti töötavat (kui ilm lubab): noored ja lapsed jalutavad mööda, jäävad uudistama ja võtavadki (vahel) seal korraldatavatest tegevustest osa!
Tundub väga vahva keskkond ka Euroopa Noored programmi tutvustamiseks, aga võta näpust, minule ja vene keelt kõnelevale Anale kujunes see täna küll päris suureks väljakutseks. Ei-ei, mitte lagipähe kiiskava päikese ja brošüüre laualt lennutava tuulekese pärast (sest see tegi asja mõnusalt suviseks ju), vaid hoopis selletõttu, et möödajalutavad ja vaatekaugusel olev rahvas tundus parasjagu Euroopa Noored programmi sihtgrupi vanusest ühelt või teiselt poolt välja jääma. Et kas siis alla 13. või üle 30. eluaasta. Hmm... Kodus sai kenasti viktoriin ette valmistatud ja ühised õnneseeenesupiidee-laadsed joonistus- ja meisterdustegevusedki planeeritud, kangesti tahaks programmi võimalustest rääkida, aga seal rannas tekkis järsku tunne, et huvilised huvituvad meie lauast pigem viktoriini ootavate stressipallide ja kasutatud ajalehest tehtud pliiatsite kui programmi enda pärast. Käsi käe järel sirutusid tasuta palle haarama, ja tõmbusid pettunult tagasi, kui kuulsid, et "viktorin pudjet i eti k soželenju prizõ". Ja mis sa neile 9-aastastele nagu ikka mitteformaalsest õppest ja heast arendavast reisimisvõimalusest räägid, kui kõrvallauas toimub pärliloomade meisterdamine ja platsil nabatants. Ei raatsinud neid enda juurde õnnesupipotte maalima röövida.. Uurisime, kas neil vanemaid vendi või õdesid või sõpru on ja andsime kaasa brošüüri, lootes, et need sihtkohta jõuavad, ja Euroopa Noored lippu asendavad õhupallid - et see nimi ikka rannalistele silma jääks ja meieni juhatavat huvi tekitaks.
Uudishimutsevate mutukate vahele sattus vahepeal õnneks ka sobivamas vanuses noori, kellele rõõmsalt nii eesti kui vene keeles meie lemmikprogrammi tutvustada saime ja neid tegudele julgustasime. Siis tekkis kohe tunne, et midagi head ja kasulikku on päeva jooksul korda saadetud! Sest kuna kogemus näitas, et poolalasti liival lebavatele noortele ei ole programmitutvustus sama mokkamööda kui värskendav Valio, otsustasime Anaga siiski pigem oma pesa lähedusest positiivselt meelestatud huvilisi tabada.
Viktoriini tegime ka, aga lühendatud vormis ja oi kui palju lihtsamate küsimustega. Sest registreerunute keskmiseks vanuseks oli 14 (ja seda üksnes sellepärast, et üks oli 23)! Olid ju auhindadeks punased läikivad stressipallid, mida jojona vibutada saab, ja täitsa tasuta õunarohelised pliiatsid ja veel mitut karva õhupallidki!
Aga tore päev oli sellegipoolest ja Euroopa Noored programmi võimaluste teemal jäi mõtteid mõlgutama ka nii mõnigi möödakäinu! Kes ei täna pisku eest, see ei täna palju eest!
