11-12. septembril toimus Tartu noortele hooaja tegutsemisvõimalusi tutvustav infoüritus, mille teemaks oli ettevõtlikkus ja keskkonnasäästlikkus, millest tulenevalt oli igasugune voldikute jagamine keelatud. Tegelikult ma laua alt mõnele noorele, kes tõesti lubas, et voldikut või meie ilusat töövihikut ära ei viska, vaid seda tõesti vajab, ikka andisin selle. 11. septembril olin Tudengialal Lossi tänava äärses Pirogovi pargi osas, Heleri oli Kaubamaja juures noortealal. Kuigi Heleril vooris seal noori rohkelt mööda oli tudengiala väga tore. Kahju ainult, et nii vähesed tudengid selle enda jaoks üles leidsid. Miks lahe? Esiteks oli ilus ilm ja naabrid kõik väga sõbralikud ja abivalmis, teiseks, jagati tasuta pannkooke vahukoorega ja kohvi ning kakaod. Siis tulid kaks noormeest kotitäie ahjusoojade juustusaiadega ning ütlesid, et mingi naine oli selle neile andud ning nemad nüüd otsustasid selle laiali jagada (järgmine päev sain küll korraldajatelt teada, et see "mingi naine" oli korraldaja olnud). Ja siis leidsin mitmeid noori ja vanemaid, kes olid väga rõõmsad, et said teada Euroopa Noortest, kuna neil kange soov projekti kirjutada ja just otsisid fondi, kuhu see esitada. Ja eks tegutseda tuli ka, nimelt ei meeldinud mulle meie telgi asukoht, mis nii tudengite kui ka tänava poole seljaga oli, nagu oleks Püssirohukeldrist päise päeva ajal tohutuid tundengitehorde oodata. Palusin ümberkaudsetest boksidest noormehi appi ja asi saigi tehtud. Ja lõpuks tunni või pooleteise pärast sain elektri ka oma boksi ja asusin kõike õhinaga ühendama, et läpakast maailmahariduse teemalisi videojuppe näidata, mida eelmine öö kella 2-ni olin kokku otsinud. Selgus aga, et net on liiga aeglane, et videod korralikult jookseksid ja ka veebipõhine auhinnamäng, kus noored Euroopa Noorte kodulehelt minu küsimustele vastuseid peaksid leidma, osutus neti aegluse tõttu mitte väga heaks mõtteks. Aga elekter oli olemas ja panin peale Sebramängu plaadi, mis ka järgmisel päeval mängijate hulgas üsna populaarseks osutus. Ja teisest arvutist jooksutasin möödakäijate ligitõmbamiseks fotodega slideshowd. Laupäeval tudengiala ei olnud ning jagasime Heleri ja nelja YFU noorega 1/3 telgist. laud oli just parasjagu, et sinna arvuti sebramängu tarbeks peale mahuks. Materjalid riputasime nööridega YFU-stendi külge, et möödakäijad neid uurida saaksid. Joonistasime Euroopa Noorte logoga silte, mis teavitasid auhinnamängust ja kutsusid sihtrühma aru pärima. Minu arust oli meil väike aga armas ja soe boks. Kõrval sai omale rinnamärke teha ja päiksest kuumaks köetud telgiseinal oleks võinud pannkooke praadida. Vastasolev noorteraadio tegi ka meile reklaami. Pidevalt käis meil kamp noormehi külas, kes ihaldasid viie kaunistuseks ülesriputatud õhupalli omanikus saada. Kuna tegemist oli keskkonda väärtustava üritusega, lubasime need neile pärast üritust, sest meil muidu poleks õhupallidega niikuinii midagi peale hakata olnud. Nooremehed olid järjekindlad ja püsivad ning pärast paaritunnist ootamist saidki pallide omanikeks. Oli üks tore üritus toredate inimeste seltsis, järgmine aasta ootaks kindlasti rohkem noori, kelle trajektoor Infotulvaga boksidega kattuks.