Selleaastased noorte varivalimised on läbi saanud ja korraldajad on peale ülikiiret paari kuud saanud viimaks ka mõne päeva hinge tõmmata, et valmistuda aruandluse kirjutamiseks, mis samuti on oluline projekti osa ;)

Nele jõudis blogisse lisada juba 5.-8.oktoobril toimunud noorte varivalimiste tulemused linnade lõikes ja rääkida eelistatuimatest noorte valikutest. Lugege kindlasti tema sissekannet http://euroopa.noored.ee/node/2641

Omalt poolt tahaksin aga rääkida noorte üleüldisest aktiivsusest varivalimiste projekti näitel, milles osales Tallinnas hääletas 384 noort ja Tartu 15 koolis 1392 noort. Nende arvude põhjal ei maksa kohe kindlasti teha järeldust, et Tartu noored on vaatamata oma väiksemale üldarvule varivalimiste osalusprotsendiga tõestanud, et nad on kindlasti poliitikast rohkem huvitatud kui Tallinna noored. Selleks, et mõista linnades hääletamas käinud noorte arvude protsentuaalset erinevust tuleb teada tagamaid. Nimelt toimusid Tartus varivalimised õpilasele koduses ja võimalikult mugavas keskkonnas - koolis. Tallinnas aga olime sunnitud varivalimisi koolides mitte tegema ja viima need õpilasteni varivalimisbussides. Samuti avasime Rahvusraamatukogus ühe suure üldisema valimisjaoskonna. Sellest lähtuvalt tuleks neid linnasid analüüsida eraldi ja mitte luua seoseid nende kahe vahel kuivõrd alused mille põhjal neid võrrelda on erinevad.

Tallinna 384 noort, kes varivalimistel erineval moel oma hääle andsid, ei ole just kõige suurem number mille põhjal väita, et noorte aktiivus ühiskonnas on suur ja me peaksime mõtlema kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valimisea langetamise peale. Julgen üsna kindlalt väita, et kui see projekti oleks toimunud Tallinnas koolides siis oleks see arv olnud vähemalt kümme korda suurem. Ma julgen seda väita eelkõige Tartu õnnestunud näite põhjal.

Nimelt käis Tartus varivalimistel hääletamas 15 koolis kokku 1392 noort. See on number, mis juba noorte aktiivuse kohta lubaks mõningal määral üldistusi teha ja need üldistused ei ole kindlasti negatiivsed. Arvan, et Tartu kooliõpilased on tõestanud, et müüt nagu noored ei huvituks poliitikast üldse on kohati põhjendamatu. Vastupidi, need numbrid ütlevad mulle, et noor kes käib koolis on huvitatud poliitikast, kui see talle noortepäraselt kätte viia.

See, kas me peaksime langetama valimisiga kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 16.eluaastani, on laiema diskussiooni teema, kuivõrd eeldab peale noorte enda huvi ka mõne muu eelduse täitmist, kuid viskaksin siinkohal õhku ühe küsimuse, mida minu hea sõber Martti Martinson kunagi öelnud on. "Miks on 16.aastane noor, kes osaleb aktiivselt kooli õpilasesinduses, koduvalla tegemistes ja näiteks üleriigilise õpilasesindajana, halvem riigi silmis kohalikul tasandil valima kui keskealine mees, kes töötab välismaal näiteks ehitajana?" (ehitaja elukutset pole kuidagi mõeldud eraldi rõhutada või halvustada, see on aus ja stressirikas töö) .

Loodan, et tulevikus toimub peale varivalimiste veel ja veel demokraatia põhitõdesid õpetavaid projekte koolinoortele, et suurendada huvi poliitika ja osaluse vastu veelgi. Kõike selleks, et diskussioon teemal, kas noortele peaks andma võimaluse kohalikul tasandil valida, kasvaks aina suuremaks.

Eesti Noorteühenduste Liit on välja reklaaminud ka selle, et varivalimisi plaanitakse ka 2011.aastal toimuvate Riigikogu valimiste eel. Hea lugeja, kui leiad, et Sul on uute varivalimiste osas ideid, kriitikat või muid mõtteid siis kindlasti anna sellest teada maili teel aadressile robert@enl.ee. Samuti on oodatud kõikide inimeste ja organisatsioonide mailid kes sooviksid uute varivalimiste osas koostööd teha.

Kõike paremat,
Robert