Mõtteid noortevahetuste ning -algatuste analüüsiseminarilt ehk milliste nähtustega saab õppimist iseloomustada.

Õppimine kui torm - tekib (aeg-ajalt ei kusagilt) suur segadus ning siis peale seda toimub selginemine ja uus vaatepunkt asjadele.

Õppimine kui umbrohi - tee mida tahad, aga see ei hävine, sest õpime praktiliselt kogu aeg ja igal pool. Aga kas me seda ka koheselt endale teadvustame, seda me tavaliselt vist ei tee!

Õppimine kui kaheksajalg, kes suunab oma kombitsad välja, et midagi merest kätte saada. Siis, kui ta on asjad meresügavustest oma kombitsate vahele saanud, vaatab ta, mis need on. Osad nendest ta võtab ja topib kurku, osad, mis ei tundu nii ahvatlevad, laseb lahti. Ja mida suuremaks kaheksajalg sedasi käitudes ja süües kasvab, seda rohkem saab ta aru, et kui palju meres on veel asju, millest ta ei tea ja mis ei ole tema kombitsate vahele sattunud.

Õppimine kui vesi: jõgi - vesi liigub ning näeb palju, sest liugleb erinevates kohtades ja keskkondades; aurustub - justkui läheks ära (me ka unustame õpitut); jäätub - kondenseerub (kinnistub mällu); peegeldab; jää, vesi ja aur kui formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine.

Kuidas iseloomustaksid õppimist Sina?