Programmi Euroopa Noored nõukogu otsustas 9. detsembril toimunud koosolekul toetada Viljandi maavalitsuse esitatud noorte demokraatiaprojekti 625 864 krooniga. 18 kuud kestva piiriülese projekti “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale” eesmärk on noorte suurem kaasamine nii kohalikul kui regionaalsel tasandil, noorte osaluse ja osaluskogude arendamine.
Noored ja noorte osalus muutuvas maailmas
Projekti ellukutsujaks on Viljandi maavalitsus koos Viljandimaa Noortekoguga ja partneriteks Läti poole pealt Valka linna noortevolikogu koos organisatsiooniga “Atbalsts Valkas Ģimenēm”. Tegevustesse on kaasatud kõik Viljandimaa omavalitsused koos noortega ning 15 Põhja-Läti piiriäärset omavalitsust.
Projekti algatanud Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialistile Riina Tootsile on noorte osaluse teema südamelähedane ning ta peab noorte oskusi ja võimalusi mis tahes tasandil kaasa rääkida väga vajalikuks. “Viljandimaal on noorte osalust arendatud ligi 10 aastat. Algust tehti sellega 2000. aastal, kui ühe esimesena Eestis loodi Viljandi linnas Viljandi Noorte Volikogu. Praeguseks on noorte osaluskogusid loodud kuue omavalituse juurde, kuid kahjuks aktiivselt tegutsevad neist vaid Viljandi linna ja Pärsti valla noorte volikogud,“ räägib ta.
Tootsi sõnul on rahvastiku vananemisega toimuvate muutuste tõttu ootused noorte ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse suhtes oluliselt kasvanud. Nendelt oodatakse suuremat kodanikuteadlikkust, algatusvõimet, vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas. “Noored peavad tulevikus hakkama saama enesega ning abistama ka vanemaid generatsioone, seega muutub esmatähtsaks noorte kujundamine enesega toime tulevaks ning ühiskondlikust elust huvituvaks kodanikuks.“
Noorte osalus Viljandimaal vajab arendamist
Selgitamaks välja, millised on Viljandimaa noorte võimalused otsustusprotsessides osalemiseks kohalikul tasandil, viidi 2009. aastal maavalitsuse algatusel läbi kompleksuurimus. Tulemused tõid välja, et kohaliku omavalitsuse otsustajad mõistavad noorte aktiivse osaluse all eelkõige noortele pakutavaid võimalusi osaleda erinevates huvitegevustes. Noorte osalust selle kokkulepitud tähenduses* peetakse pigem noorte jaoks heaks õpikogemuseks.
Uuringu läbiviija Lianne Ristikivi Eesti Noorsoo Instituudist on arvamusel, et noorte osalus Viljandimaal ei erine palju Eesti keskmisest. Põhikooliealised noored on osaliselt hõivatud huviringides ja huvikoolides käimisega, külastatakse ka noortekeskusi. Seejuures enamik külastajatest nimetab, et käivad seal vaid vaba aega veetmas.
“Osalemise mõiste all näevadki ametnikud ja poliitikad paljusid võimalusi, kus noored saaksid ennast täiendada (huvikool, spordiringid) või abistada korraldamisel. Noored ise ei pea aga sellistes tegevustes osalemist ühiskonna elus kaasarääkimise võimalusteks,” selgitab Ristikivi. “Noored ja ametnikud peaksid ikka ühtemoodi aru saama noorte osaluse mõistest. Nii saavad mõlemad osapooled omalt poolt parima teha, et luua võimalused ja teisest küljest tagada noorte osalus otsustusprotsessides."
Oma kevadel kaitstud magistritöös, mis põhineb eelpool mainitud uuringule, põhjendab Riina Tootsi, miks noorte osalus Viljandimaal vajab arendamist. Teadlikkus noorte osaluse sisust ja kaasamisvõimalustest on ühiskonnas madal ning seetõttu ei ole ka Viljandimaa omavalitsejate poolt otsest tähelepanu selle suurendamisele pööratud. Valdavas osas Viljandimaa linnadest ja valdadest ei ole loodud eraldi võimalusi noorte kaasamiseks, pigem suunatakse noori kasutama täiskasvanutele mõeldud osalusvorme. Omavalitsustes võetakse noorte arvamust arvesse peamiselt ainult noortevaldkonda puudutavatel teemadel, mitte laiemalt.
Suur roll on omavalitsustel ja koolidel
Riina Tootsi sõnul sai koostööprojekt lätlastega ellu kutsutud soovist aidata kaasa Viljandimaa noorte otsustusprotsessides osalemise arengule, tõstmaks noorte, otsustajate ja noorsootöötajate teadlikkust noorte osalusest, arendamaks olemasolevaid osalusvõimalusi ja aitamaks kaasa uute tekkimisele. “Üldeesmärgina soovime parandada Viljandimaa noorte ligipääsu neid puudutavate otsuste tegemisele ja kodukoha arengus kaasarääkimisele,” põhjendab ta.
“Olles ise Viljandimaa noortekogu juhendajaks selle algusaastatest alates, võin kinnitada, et ennekõike omavad noorte kodanikuteadlikkuse kasvatamisel ja noorte osaluse edendamisel olulist rolli just kohalikud omavalitsused ja haridusasutused (koolid), kui noortele kõige lähemal olevad ühiskondlikud institutsioonid,” tõdeb Tootsi. “Noori kaasates tagavad nad olukorra, kus noortel on võimalus vahetult demokraatiat ja kodanikuks olemist praktiseerida.”
Tema sõnul on just kogemus see, mis kasvatab noores kodanikuaktiivsust, identiteeti, suhtlemisoskusi ja kujundab vastutuse võtmist kogukonna ees. Ja selle arendamiseks Viljandimaa noortes näeb ta just noorte osaluse võimaluste ja osaluskogude laiemat propageerimist, mida ka toetuse saanud projekt silmas peab.
Projekt mõeldi välja koos noorsootöötajate ja otsustajatega Programmilt Euroopa Noored toetuse saanud projekti kirjutamise protsess sai alguse juba augustis, kui Riina Tootsi kutsus kokku maakonna noorte osaluskogude liikmete ümarlaua. 20. augustil peetud kohtumisel osalesid ka Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja noorsoonõunik Kristiina Alliksaar ning Euroopa Noortenädala tegevusi Valgamaal koordineerinud Siiri Liiva.
Ümarlauale järgnes väga produktiivne ajurünnaku päev 19. septembril, kus noored koos noorsootöötajatega tutvusid noorte osaluse võimalustega, jagasid oma kogemust, mõtisklesid visiooni “Viljandimaa noorte osalus 2014“ üle, tõid välja tänase noorte osaluse valdkonna puudusi ja pakkusid välja lahendusi, kuidas neist üle saada. Muuhulgas tehti algust pikemaajalise noorte osaluse arendamisele suunatud projekti tegevuste välja töötamisega.
Projekti sisu väljaarendamisele keskendus 10. oktoobril toimunud Viljandimaa Noorte Osaluse Kohvik, kus oli ligi 30 osalejat Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linnast ning Kolga-Jaani, Pärsti, Suure-Jaani, Abja ja Saarepeedi vallast. Oma mõtete ja kogemustega panustasid noored, noorsootöötajad ning koguni kaks omavalitsusjuhti: Võhma abilinnapea Aare Järvik ja Pärsti vallavanem Erich Palm.
Võttes aluseks kolme kohtumise arutelude ja ajurünnakute sisu ning oma eelnevad teadmised noorte osaluse valdkonnast, hakkasid Riina Tootsi ja Siiri Liiva koos Läti partneritega välja töötama rahvusvahelist projekti “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale”. Noorte osalusmetroo motiiv võeti kasutusele Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskampaania raames välja töötatud osalusmetroo eeskujust lähtudes. 1. novembriks esitati noorte demokraatiaprojekti taotlus programmile Euroopa Noored, mis otsustaski oma 9. detsembri koosolekul projekti läbiviimist toetada.
Viljandi maavanema Lembit Kruuse sõnul leidsid maavalitsuse spetsialistid projekti kaaludes, et tegemist on hea ideega, kuidas suunata noori senisest rohkem ja neile sobivamal viisil kohalikul tasandil ja laiemaltki otsustamise juurde. “Ootame ja loodame seda, et noorte suurem kaasamine omavalitsuste otsustusprotsessi annab jõudu ja tuge juurde omavalitsustele. Mida tugevamad on aga omavalitsused, seda tugevam on maakond tervikuna,” leiab Kruuse.
“Üheks pooltargumendiks ettevõtmise toetamise üle otsustamisel on ka tugeva projektijuhi olemasolu ning maavalitsusel on üsna kindel tunne, et Siiri Liiva saab selle projekti vedamisega hakkama,” lisab maavanem. “Maavalitsuse enda roll kõnealuse projekti algatamisele lisaks on koordineerida ja vastutada.”
Noorte osalusmetroo hakkab ringi vurama veebruarist
1. veebruarist pihta hakkavas projektis on ühendatud noorsootöö loovus ja mängulisus ning noorte osaluse teematikaga seonduvate teemade tõsidus ja väljapeetus. Projekti tegevuste planeerimisel on võetud aluseks, et need oleksid läbi viidud noortele vastuvõetavas atraktiivses vormis ning samal ajal pakuksid võimalust kaasata noorsootöötajaid, omavalitsusjuhte ja ametnikke. Projekti läbiviimisel kasutatakse palju mitteformaalseid kogemusõppel põhinevaid meetodeid.
2010. aasta kevade algul on kavas projekti avaüritus “24 tundi noortega”. Sellele järgnevad kõigis osalevates omavalitsustes noorte ja otsustajate ümarlauad “Noored võtavad sõna!” kohalike teemade kaardistamiseks ning debattide sarjad “Kana vs muna”. Projekti tegevused jätkuvad sügisel spordiüritustega “Võim vs noored” ja maakondliku noortefoorumiga “Pole ükskõik, kõik on üks!”, kus vaadatakse tagasi seni toimunud projekti tegevustele ja nende tulemustele.
2011. aasta alguses jätkatakse projekti nii Viljandimaa kui Põhja-Läti omavalituste endi sees kui ka Eesti-Läti noortevahetusega, kus tutvutakse üksteise noorte osaluse võimalustega ja tehakse omapoolseid ettepanekuid. Sellega kaasneb töövarju võimalus nii noortele kui otsustajatele, kes saavad üksteise tööd ühe päeva jooksul tundma õppida. 2011. aasta kevadel toimub teine sari noorte ja otsustajate ümarlaudu “Noored võtavad sõna!”, kus ühiselt otsustatakse oma kogukonnas läbi viidav sotsiaalne aktsioon (talgud vms). Projekt lõpeb 2011. aasta juunis suure Noorte Osaluse Kontserdiga Eesti-Läti piiril.
Projekti kestel koostatakse hea osaluse profiil, millega luuakse kriteeriumid noorte osaluse mõõtmiseks nii Viljandimaa kui Põhja-Läti omavalitsustes. Kahe riigi peale kokku arvestatakse 18-kuulises projektis osalevat 600 noort, 50 noorsootöötajat ning 200 omavalitsusjuhti ja -ametnikku. Projekti tulemusena hakatakse noorte arvamusega rohkem arvestama ning on loodud toimivad noorte osaluskogud või teised süsteemid noorte arvamuse kaasamiseks kohaliku elu kujundamisel.
Nii Viljandimaal kui Läti poolel on pandud kokku 9-liikmelised peaasjalikult noortest ja noorsootöötajatest koosnevad projektimeeskonnad, kes projekti oma piirkonnas läbi viivad. Projekti tegevused iseloomustavad erinevaid osalusmetroo peatusi, mida Eesti Noorteühenduste Liidu poolt väljapakutav osalusmetroo pakub. Suur osa projekti tegevusi toimub mõlemas riigis paralleelselt, olles läbi põimitud ühistegevustega.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse peab eriti oluliseks projekti rahvusvahelist mõõdet. Ta leiab, et selle projekti ellukutsumise kaudu saab maavalitsus ühtlasi toetada Viljandimaa noorte osaluskogudel avanevat võimalust panna ennast proovile nii omavahelise kui piiriülese koostöö vallas, samuti võimalust võrrelda end lõunanaabrite samalaadsete organisatsioonidega. „Rahvusvahelise koostöö tegemine on oluline mis tahes valdkonnas,“ toob Kruuse välja.
Tule hüppa Sinagi uuest aastast Viljandimaa noorte osalusmetroo peale!
Projekti tegevustel saab silma peal hoida selle jaoks loodud veebilehe vahendusel http://noorteosalus.edicypages.com ning selles ise osaleda, andes oma huvist märku kas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialistile Riina Tootsile (riina.tootsi@viljandimaa.ee) või maavalitsuse noorte osaluse projektijuhile Siiri Liivale (siiri.liiva@gmail.com).
* Noorte osalus – noorte osalus hõlmab noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomist ja osalusmotivatsiooni arendamist, aga ka konsulteerimise tagamist ning noorte suuremat kaasamist neid ja nende elu puudutavate otsuste langetamisse.