Siin saad lugeda Elina Kivinuki noorsootöö lehes Aken ilmunud artiklit heaks kodanikuks kasvamisest.

EMSLi koolitusjuht ja vabakutseline koolitaja Elina Kivinukk arutleb kodanikuhariduse teema üle vahetult pärast noorsootöötajatele ja noortega tegelevatele spetsialistidele korraldatud koolituse „Kolme päevaga heaks kodanikuks“ toimumist.

See, et noorsootöö kvaliteedi arendamise projekti raames viidi esimene koolitus läbi kodanikuhariduse teemal, ei pruugi olla juhuslik. Kodanikuks olemine ja kodanikuharidus ei olene rahvusest, soost ega passikaante värvist.

Aga kuidas teie käsitleksite kodanikuhariduse teemat? Koostaksite powerpoint-esitluse ja peaksite pooletunnise loengu? Teeksite midagi praktilist? Aga mida? Kuidas võiks heaks kodanikuks olemine mõjusalt inimesteni jõuda?
Koolitusel leidsime, et kodanikuks olemine ja kodanikuharidus on palju laiemad teemad, kui esialgu paistab. Keeruline on üheselt määratleda, milline on hea kodanik. Veelgi suurem väljakutse võib olla käsitleda seda atraktiivselt noortega.
Tuginedes koolitusel toimunud aruteludele, leidsin enda jaoks hea võrdluse, kuidas kodanikuharidust ilmestada. Nii nagu spordiski, on kodanikuks kasvamine pingutus ja selleks on vaja silmas pidada kolme asjaolu.

Hoovõtuks väärtushinnangud
Kodanikuks olemine algab inimese enda väärtustest. Üheks raamistikuks võivad olla 2002. aastal Eesti vabaühenduste poolt välja töötatud hea kodaniku põhimõtted. Hea kodanik mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad, austab võrdõiguslikkust ning peab lugu heast naljast.
Need ja teisedki põhimõtted iseloomustavad inimese sisemisi valikuid ja sellest tulenevalt kujunevad lähtekohad tegutsemiseks. Või nagu Valter Parve, üks Pärnu headest kodanikest, koolitusel ütles: "Tuleb aru saada, et see ongi minu asi, mis ümberringi toimub.".

Loe edasi: http://aken.enl.ee/6635