Siin saad tutvuda Marit Kannelmäe-Geertsi noorsootöö lehes Aken ilmunud artikliga noorsootöö hindamisest.

Kuidas enda töötulemuste sõnastamisel kõhutundest paar pikka sammu edasi astuda? Siin on abiks T-Kiti käsiraamat „Õpitegevuse hindamine noorsootöös", Noortepass ja Euroopa noorsootöötaja portfoolio.

Viimasel ajal olen töö tõttu sattunud aruteludesse, kus on olulisel kohal noorsootöö ning õppimine ja selle väärtustamine nii noore, noorsootöötaja, tööandja kui ka ühiskonna silmis laiemalt. Sama teema pakub juba mitu aastat kõneainet töögruppides, koolitustel, seminaridel, konverentsidel, poliitikadokumentides, artiklites ja ka noorsootöös nii Eestis kui ka Euroopas.

Mitteformaalselt õppimist on hakatud tunnustama ja väärtustama ning see on nii Euroopa noortepoliitikas kui ka mitmes Eesti noorsootööalases dokumendis toonud kaasa noorsootöötaja rolli ümbermõtestamine. Aastatepikkuse arengu tulemusena räägitakse aina enam noorsootöö kvaliteedist, mõjust ja tulemustest. Noorsootöötaja ei ole enam pelgalt vaba aja sisustaja ja noorte tänavalt eemale hoidja, vaid professionaal, kelle loodud keskkonnas peaks toimuma täisväärtuslik õppeprotsess.
Enamik noorsootöötajatest kinnitab samuti, et nende organisatsiooni või asutuse tegevused pakuvad noortele õpikogemust. „Muidugi noored õpivad - iga päev ma näen ja tunnen, kuidas nad midagi uut on õppinud," ütlevad noorsootöötajad. Samas ei ole konkreetsemaid näiteid sugugi lihtne leida. Nii polegi imestada, et nooredki ei oska õpitust rääkida pikemalt kui vaid kinnitada, et midagi nad noorsootööst tõesti said.

Kui noorsootöötaja ka ise oma töö tulemust hindab ning noortega tegevusi analüüsib, saavad need selgemaks ja reaalsemaks. Tulemuste sõnastamine kõrvalseisjale muutub lihtsamaks - nii noortele kui ka noorsootöötajale endale.

Loe edasi: http://aken.enl.ee/7344