
Kas on veel paremat võimalust minna välismaale ja õppida tundma teist kultuuri, rahvast ja keelt kui vabatahtlik teenistus? Eesti noored käivad välismaal, kuid ka Eesti on koht, kuhu tullakse huviga vabatahtlikku tööd tegema.
Merli Antsmaa, tudeng
Sain kokku Viljandis tegutsevate noortega Euroopast. Need on Raphaelle Blanc Prantsusmaalt, Anne Papendieck ja Krissi Kolm Saksamaalt, Levente Csolti ja Eszter Fügedi Ungarist ning Pilar Oliver, kes on pärit Argentinast, aga elab Hispaanias. Nendega vesteldes uurisin, miks nad otsustasid Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Eesti kasuks.
Ainult Leventel oli kindel soov tulla Eestisse. Teised ei teadnud peale meie riigi asukoha ja pealinna suurt midagi, vaid Krissi oli käinud siin varem puhkamas.
Mõni valis Eesti kui oma kodumaast väga erineva ja põhja pool asuva riigi. Seltskonnast ainuke, kes langetas otsuse projekti sisu järgi, on sotsiaalteadusi õppiv Raphaelle. Anne ja Krissi tulid otse keskkoolist, sest ei soovinud kohe ülikooli minna. Vaba aasta aitab selgusele jõuda, mida edasi teha, ning lubab õppimisest puhata.
Esimesed muljed
Sakslaste sõnul Eesti Saksamaast väga palju ei erinegi: toit ja palju muud on sarnased. Nii jäi kultuurišokk neile ära. Suuremate Prantsusmaa linnadega harjunud Raphaelle peab Eestit ja Viljandit rahulikuks.
Argentinast pärit, kuid juba aastaid Hispaanias elanud Pilari võttis Viljandi vastu pärimusmuusika festivaliga.
«See oli hea algus,» ütleb ta.
Emotsionaalsete inimeste riigist pärit Raphaelle tuletab meelde arvamust, et eestlased on külm rahvas. «Kui ma siia jõudsin, ei näinud ma külmi inimesi, ainult ilm oli külm,» lausub ta.
Töö
Kõik vabatahtlikud jõudsid Eestisse eri ajal ja nende projektid on eri pikkusega. Krissi, Anne ja Pilar töötavad Viljandi lasteabikeskuses, kus nende ülesanded on töötajate ja laste abistamine, lastega mängimine ja nende eest hoolitsemine.
Tüdrukute sõnul on töö küll vahel keeruline, aga ka väga tänuväärne. Pilaril oli algul raske, sest töökohas ei mõistnud keegi inglise keelt. Nii ei jäänud tal üle muud kui eesti keel ära õppida. Nüüd oskab ta tööl vajalikul tasemel suhelda.
Eszter töötab Paistu valla lasteaias ja hooldekodus. Esimene poolteist kuud oli ta ainult lasteaias, kuid seal oli keelebarjääri tõttu keeruline. Nüüd läheb iga päevaga kergemaks. Tema tööülesannete hulka kuuluvad laste eest hoolitsemine ja nendega mängimine ning hooldekodus ka jalutamas käimine. Levente ja Raphaelle töötavad vaimse tervise päevakeskuses, esimene rohkem Vingeri ja teine Singeli poolel.
Levente pole varem erivajadustega inimestega koos olnud, kuid tänu sellele õpib ta nüüd palju. Päevakeskuses käivate inimestega on tal tantsu-ja ungari keele tunnid, samuti mängitakse ja tehakse koos süüa. Parasjagu mõtleb Levente välja geograafiateemalist mängu.
Raphaelle on Prantsusmaal sotsiaalvaldkonnaga juba kokku puutunud ning seepärast valis ta samalaadse töö Eestis. Kahe riigi sotsiaaltööd võrreldes toob ta Eesti plussina välja selle, et siin antakse tegevusteks rohkem vabadust. Ta teeb päevakeskuse klientidega iluklubi ja annab inglise keele vestlustunde. Samuti tantsitakse, tehakse kunsti, muusikat ja tegeldakse fotograafiaga. Praegu on pooleli projekt, kus ühendatakse jõud Pärnu ja Tallinna vabatahtlikega, et välja tuua fotonäitus päevakeskuses tehtavast.
«Kui ütleme, mis valdkonnas töötame, on esimene reaktsioon, et see on nii raske,» räägib Raphaelle. «See võib olla raske, aga on ka väga huvitav. Projekt ongi selleks, et näidata päevakeskuse klientide igapäevaelu ja nende rõõmsat poolt.»
Fotonäitus pannakse vaatamiseks välja nii Viljandis, Pärnus kui Tallinnas.
Keel
Kui algul teati, et Eestis päike ei paista, siis nüüd saavad noored kinnitada, et seda näeb küll, kuid talvel see lihtsalt ei soojenda.
Kõik vabatahtlikud on nüüdseks jõudnud nii kaugele, et saavad eesti keelest veidi aru. Need, kes on kauem olnud, oskavad ka juba rääkida. Vanemad inimesed ei pidavat siin küll inglise keelt mõistma, kuid noored seevastu valdavad seda vabalt.
Eszter ütleb, et kaheaastaste lasteaialastega saab ta hästi suheldud, sest nemad ei naera ta üle. Kuueaastastega on raskem: nad räägivad kiiresti ega häälda sõnu korrektselt välja.
Eesti keele grammatika sarnaneb tema sõnul ungari keele omaga. Levente suhtleb päevakeskuse klientidega eesti keeles.
«Mõnikord saan aru, mõnikord mitte,» lausub ta. «Vahest ei saa ühest sõnast aru, aga just see on kõige olulisem.»
Ka Raphaelle'il oli algul raskusi keele mõistmisega ning see tekitas isegi trotsi. Nüüd suudab ta eestikeelset teksti lugeda ja mõistab vestluse teemat.
Pilar räägib oma töökohas iga päev eesti keelt.
Vaba aeg Viljandis
Viljandi kohta ütlevad vabatahtlikud, et see on küllalt suur, et midagi ette võtta, aga piisavalt väike, et tunda end inimesena. Vabal ajal nad suusatavad, uisutavad ja kelgutavad ning käivad ujumas, külas ja pidudel - teha on palju.
Rõõmu tuntakse ka lumerohkusest. Kui algul teadsid noored, et Eestis pole päikest, siis nüüd saavad nad kinnitada, et seda näeblaill, kuid talvel see lihtsalt ei soojenda. Sõpradele räägitakse Eesti kohta ainult head.
Eszter toob välja, et eestlased oskavad talvega hakkama saada. Levente, kes oli juba varem Eestist vaimustuses, kiidab siinseid metsi ja järvi ning ütleb, et see on nagu unelm.
Inimesed on siin tema arvates uuendusmeelsemad kui Ungaris ning värsketele ideedele avatud. Pilar, kes seltskonnast kõige varem lahkub ja on siin viimast kuud, on hakanud Eestit nii palju armastama, et soovib siia tagasi tulla.
«Jõulude ajal valasime tina ja minule ennustas tulemus abiellumist, nüüd siis otsivad sõbrad mulle siit abikaasat,» lausub ta naerdes. Ta on hakanud kahetsema, et ei saa õpingute tõttu olla siin kauem kui kaheksa kuud.
Kõik noored kiidavad vabatahtliku teenistuse programmi ning soovitavad seda teistelegi, sest nii õpib teist kultuuri kõige paremini tundma ja saadud kogemused on hindamatud.
Eestis vahendab vabatahtlikke mitu organisatsiooni, näiteks Continuous Action, EstYes ja Eesti erinoorsootöö ühing noOR.
NOORTEVAH ETUS
Euroopa vabatahtlik teenistus on noortele, kes soovivad 2-12 kuud teha välisriigis vabatahtlikku tööd ning tutvuda sealse
Allikas: http://euroopa.noored.ee/evs