14. - 20. veebruaril 2010 a. toimus Belgias, Louvain-la-Neuve'is foorum, mis inglise keeles kandis pealkirja „World Forum - Promoting youth participation: a real emergency.“ Inglise keelega siiski ei piirdutud - foorumil osalejad olid valdavalt pädevad kõnelema nii inglise kui ka prantsuse keelt. Üritusel osales noori enam kui kahekümnest erinevast riigist, ning esindatud olid kõik maailma kontinendid, seega pidid käsitletavad teemad olema laiahaardelised ja sügavalt mõtlemapanevad. Valida sai kuuest järgnevast teemast kaks: 1. Elu nõudmised vs. raha võim 2. Naised vs. vangistus 3. Vallutame meedia! 4. Maailm, mida leiutada 5. Õigus ja vabadus õppida 6. Vaesus pole ennetamatu Lisaks pakuti võimalust osaleda raadios reporterina, kuhu valiti vaid mõned soovijad. Kuna ühe töötoa jaoks oli aega antud vaid 2 päeva, siis kestis töö hommikul kella 9st hiliste õhtutundideni. Esimesel päeval räägiti lahti teemad ning kõneldi samal teemal olukordadest erinevates riikides. Tänu professionaalsetele teematutvustajatele sujus arutelu mõlemal korral ilusti kõigis õpitubades. Teine päev algas teema edasiarendusega ning kahe päeva lõppedes pidi olema igal grupil valmis oma esitlus käsitletud teemast. Kõik presentatsioonid nii virtuaalsel kui ka live-etenduste või happening'ide kujul kanti ette viiendal päeval, kuhu oli kutsutud külalisi väljaspoolt - ennekõike sponsorid, kes aitasid sellel projektil sündida. Et töö paremini sujuks, olid igal hommikul ja enne pärastlõunast töösessiooni kavas energiser'id ehk eesti keelde tõlgituna turgutajad. Nimelt kujutasid need endast igasuguseid erinevaid mänge, mis aitasid selgeks õppida kaasategijate nimed ning ka näiteks erinevate riikide iseärasused. Eriti on sellised mängud abiks õpetajatele, kes peavad töötama väikeste lastega, sest keset pingelist õppetööd võib olla suureks abiks lihtsate mängude teadmine - kasvõi selleks, et üksteise nimesid paremini meelde jätta. Samuti on energiser'id abiks erinevate projektide juhtidele, kes soovivad osalejatele pakkuda võimalust kiiresti keskkonnaga kohaneda. Võttes osa kahest viimasest töötoast ülaltoodud loetelus (5. ja 6.), võib tõdeda, et Eesti on omanäoline ning riigi eripärad joonistuvad väga selgelt välja, kui fakte kultuurist kõrvuti asetada näiteks Benini, Hiina või Valgevenega. Euroopalik mõtteviis erineb paljuski teistest näiteks erinevatele probleemidele lahenduste leidmises. See tuleneb just ennekõike kultuurilistest eripäradest. Teemade arutelu tipnes lahenduste esitlemisega, mis kujutasid endast eraldiseisvaid projekte. Näiteks teemat "Õigus ja vabadus õppida" analüüsides jõuti järeldusele, et igas riigis peaks olema selline asutus, kus ka põgenikud ja ebaseaduslikult riigis viibivad noored saaksid õppida selle riigi keelt ja kultuuri ning suhelda kohalike noortega. Ka korraldajad ise nentisid, et olukord riigis ei ole kõige parem ning parim lahendus ongi probleemidest rääkida ja siis erinevaid lahendusi välja pakkuda. Alles viimasel ajal on erinevad toetusprogrammid tõuke saanud ning õnneks on organisatsioone, kes tegelevad selliste küsimustega. Õpitoas "Vaesus pole ennetamatu" jõuti järeldusele, et riigisüsteemid peaksid toetuma põhimõttele, kus inimestele on alati võimaldatud normaalsed elamistingimused ning et ei tekiks olukorda, kus ettevõttet suurendavad makse toetuste summa tõustes. Taoline programm on Belgias ka juba alguse saanud majade rentimise osas. Näiteks kui vaesem perekond üürib endale korteri, siis saab ta seda kuni 70% soodsamalt kui teised. Tõestuseks on kindel töökoht ning leping, kus lubatakse maks kindlasti igakuiselt ära maksta. Tänu majanduskriisile on üha enam sellist programmi kasutama hakatud, sest ka suurema sissetulekuga üürnikud ei jaksa rendiraha maksta ja üürijail on kindlam anda korter välja neile, kes on kinnitanud oma maksmist pikemaajaliselt. Põhimõtteliselt olid arutelud vajalikud, sest majanduslikku olukorda oma riigis kirjeldasid pea kõik osalejad ning see andis väga hea ülevaate maailma erineist paigust. Et mitte kuivalt olukordi kirlejdada, lisati üritusele vürtsi neljapäevase kontserdiga, mis kandis pealkirja Maailma Kabaree. Seal võis üles astuda igaüks millegagi, mis annaks aimu nende kodumaast. Lauldi palju, tantsiti, kanti rahvariideid ning pakuti kodumaalt toodud suupisteid. Eesti kohta oli ette näidata kaardipakk, millel ilutsesid faktid ja illustreerivad pildid Eestist. Kõige rohkem taheti teada, kus Eesti asub, mis keelt räägitakse ning kas Eestis ka lund sajab. Kõik küsimused said vastatud ning huvilistel oli võimalus erinevate riikide kohta infot otsida ka interneti teel. Üritus pälvis heakskiidu kõigilt osalejailt, sealhulgas lõppvaatust näinud väliskülalistelt. Viimasel päeval hinnangu andmisel võis kuulda kommentaare, mis kirjeldasid töökat nädalat Belgias suurepäraselt: nädalaga suutsime kui rännata läbi terve maailma; maailmapildi avardumine ei ole enam pelgalt käibelolev sõnapaar, vaid kogetud protsess. Mariliis Eensalu