Heade ideede dokument

Kuidas võidelda noorte töötusega  ja väärtustada vabatahtlikku tööd

Käesolev dokument koostati noortevahetuse “Haara võimalust” (Catch the Opportunity!) raames. Projekt toimus ajavahemikus 7.-17. juuli 2011 Hiiumaal ning ürituse korraldajateks oli mitteformaalne noortegrupp Hiiumaa Seiklejad. Dokument hõlmab Eesti, Leedu, Rumeenia, Prantsusmaa, Hispaania ja Türgi noorte ideid ja soovitusi, kuidas muuta tööturul valitsevat olukorda nii, et vähendada  tööpuudust noorte hulgas ja väärtustada vabatahtlikku tööd.  

Dokumendi koostamise eesmärgiks on jagada noorte häid ideid otsusetegijatega, ärisektoriga ning mittetulundusühingutega üle kogu Euroopa – koos saame muuta olukorra paremaks ning leida uusi lahendusi.

Projekti tulemusena pandi kirja mitmed erinevad ideed, kuidas oleks võimalik vähendada noorte tööpuudust. Põhiideed on järgmised:

• Edendada ettevõtlust optimeerides õigussüsteemi  nii, et võimaldada noortel kergemini alustada oma äri. Ettevõtluse edendamiseks on noorel inimesel vaja iseseisvust ja vastutustunde teket ning pädevusi, mis soodustaksid aktiivset osalust. Väikseid ning keskmise suurusega ettevõtteid peaks riik rohkem toetama.   
• Olemasolevaid ettevõtteid on vaja julgustada palkama kogemusteta värskeid koolilõpetanuid. Seda oleks võimalik saavutada erinevate riigipoolsete toetavate meetmetega.
• Koolides tuleks võimaldada õpilastele karjäärinõustamist; juba põhikoolis on vaja pakkuda lisaks teoreetiliste teadmistele samaaegselt praktilise kogemuse omandamise võimalust; seeläbi on võimalik näidata noortele nii elus kui ka tööturul vaja minevaid praktilisi pädevusi.
• Vaja on juurutada partnerlust ettevõtete (tulevaste potentsiaalsete tööandjate) ja noorte vahel, kasutades selleks ka vabatahtlikku tööd ja erinevaid võimalusi, mida vabatahtlik teenistus partnerluseks pakub.
• Oluline on haridusasutuste, era ja avaliku sektori omavaheline koostöö, et luua platvorm noorte tööpuuduse vähendamiseks.
• Info levitamine karjäärinõustamise, vabatahtlikku töö ning erinevate noortele mõeldud võimaluste kohta omandada formaalset haridust ning täiendada ennast läbi mitteformaalse õppe.  
• Noored peaksid kasutama karjäärinõustamist ning riigi poolt pakutavat nõustamist (nt Töötukassa tööturuteenuseid), et teha isiklikul tasandil paremaid otsuseid. Selleks on vaja  arendada noorte kriitilist mõtlemist ning võimet eristada, mis on nende karjäärile kasulik ja mis mitte.
• Oleks vaja luua efektiivsem haridussüsteem, mis on võimeline tööturu vajadustega kohanema. Noori tuleb julgustada õppima erialadel, mida on tööturul vaja.
• Nõudlus akadeemilisele- ja kutseharidusele peaks olema tasakaalus. Kutsehariduse prestiiži peaks tõstma, et seada see samale tasemele akadeemilise haridusega.  
• Noor inimene peaks ise võtma vastutuse enda elu ja karjääri eest. Noor peaks mõistma, et parim planeerija tema tulevase karjääri ja elu üle on ta ise. Valitsus, vanemad ja karjäärinõustajad võivad küll aidata, kuid ei saa lõppkokkuvõttes otsustada, mis on noorele parim. Igaühel peaks olema selge visioon enda tulevikust ning lühiajalised eesmärgid, mille läbi lõpptulemuseni jõuda.

Konkreetsed ettepanekud:

1. Ettevõtlusinkubaatorite loomine annaks aktiivsetele ja algatusvõimelistele noortele ettevõtjatele võimaluse paremateks tingimusteks, et alustada oma äriga ning nad ei peaks proovima sobituda olemasoleva tööturuga.
2. Tutvustada erinevaid tööturu võimalusi ja suurendada noorte teadmisi vabast turumajandusest, rõhutades erialalise spetsialiseerumise eelised ja võimalust luua endale ise töökoht, selle asemel, et jääda tööotsijaks.
3. Luua erinevaid riigipoolseid toetusi ja soodustusi töökogemuseta tööotsijatele nagu näiteks maksude alandamine tööandjale, osaline palgakompensatsioon ning paindliku laenusüsteemi loomine noortele ettevõtjatele, kes proovivad tööturule siseneda.
4. Põhihariduse andmisel tuleks rakendada erinevaid uuenduslikke õppemeetodeid nagu õppimine läbi praktika ning mitteformaalsete õppemeetodite kasutus. See aitab noortel maailma paremini mõista ning arendada isiklikku ja ühiskondlikku vastutustunnet kogukonna ja riigi ees ning samuti arendada kriitilist mõtlemist.
5. Vabatahtlikkust on vaja väärtustada, sest see annab noortele võimaluse arendada ennast nii isiklikul tasandil kui koguda vajalikku töökogemust. Töötamine vabatahtlikuna näitab algatusvõimet, arendab aktiivset osalust ja suurendab sotsiaalset vastutustunnet; samas on võimalik aga omandada vajalikke oskuseid, teadmisi, väärtusi ja hoiakuid, mida on vaja igapäevaelus. Vabatahtlikuna kogutud pädevusi tuleks väärtustada ka tööturul. Selle saavutamiseks tuleks luua ülemaailmne mitteformaalse hariduse tunnustamise süsteem, mis aktsepteeriks ka ettevõtjad. Selle alusplatvormina saaks kasutada Euroopas olemasolevat Noortepassi sertifikaatide süsteemi.
6. Tiheda koostöö edendamine valitsusorganite, ettevõtete ja haridusasutuste vahel, et üheskoos vähendada noorte seas valitsevat tööpuudust. Haridussektor peaks pakkuma teenuseid (konkreetsete pädevuste omandamise võimalust), mida on tööturul vaja. Erasektor peaks tegema tihedat koostööd haridusasutustega, et pakkuda õpilastele praktilise kogemuse omandamise võimalust õpingute ajal. Riik peaks looma platvormi erinevate sektorite vaheliseks koostööks.
7. Indiviidi professionaalne karjäär peaks põhinema isiku personaalsetel pädevustel. Noor inimene peaks arendama oskusi, mis tal juba olemas on ning proovima saavutada parimaid tulemusi neis valdkondades, milleks tal on eeldusi. Selleks on noorel vaja saada nii palju erinevaid kogemusi kui võimalik, et põhinedes nendel kogemustel teha õiged otsused oma karjääri jaoks.
8. Selleks, et vältida noorte töötuks jäämist peale kooli lõpetamist on vaja riigi poolt algatatud programme, mille eesmärgiks oleks noortele teadvustada, mida tuleks tööturult oodata: millised töövaldkonnad on ülerahvastatud ning millistele oleks vaja lisa. Selle tulemusena saavad haridusasutused ja tulevased õpilased teha oma plaane vastavalt turunõudlusele.
9. Oluline on kutsehariduse väärtustamine. Paljudes riikides on kombeks omandada akadeemiline kõrgharidus, sest see on tööandjate seas populaarne. Selle tulemusena taotleb enamik noori kraade ja tiitleid reaalse kvalifikatsiooni asemel ning seetõttu peetakse ka kutseharidust vähem oluliseks – sellist mentaliteeti on vaja muuta. 
10. Karjääriplaneerimise vajalikkuse teadvustamine noorte seas, sest mida varem tulevase töö otsijad teavad oma eesmärke, seda täpsemat saavad nad oma tulevikku planeerida. Eesmärke luues ja planeeritud karjääriteed järgides on isik sunnitud võtma vastutuse iseenda tegude eest ja sellest tulenevalt – tegutsema.

Kõik noortevahetuse „Haara võimalust!“ osalejad loodavad, et Euroopa ühiskonnad suudavad neist soovitustest leida endale vajaliku arendades neid ideid edasi ja rakendades sobivad praktikasse. See dokument on tõlgitud seitsmesse erinevasse keelde ja seda on tutvustatud kõigis noortevahetusest osa võtnud riikides: Eestis, Leedus, Prantsusmaal, Rumeenias, Hispaanias ja Türgis. Meie meeskond on hea meelega nõus edasisteks mõttearendusteks antud teemal, seda nii e-mail teel kui reaalses elus.

Dokumendi valmimisse panustasid: Ignas Dzemyda, Edgaras Švagždys, Vaida Bajalyte, Andrius Plindinas, Sarunas Salkauskas, Andrei Babcinetchi, Doina Svet, Vladislav Durnea, Stefan Miron, Oleg Zolotco, Ozkan Uzelli, Mehmet Karakaya, Sercan Sahin, Mehpare Hande Demir, Aliye Tatlipinar, Rosa Maria Bernal Ortegon, Jorge Bernal Ortegon, Jose Antonio Alvarez Pacheco, Alfredo Mauricio Castilla Avila, Omar Alejandro Ledesma Villlacis, Virginie Van Leeuw, Ian Van Geesbergen, Kathe Dewaele, Caroline Dehareng, Katrin Toe, Loore Kääramees, Greete Tukk, Lisette Vapper, Kadri Reidla, Toomas Laigu, Heleri Alles ja aktiivsed Hiiumaa kodanikud.

Noortevahetuse korraldajad: Hiiumaa Seiklejad (osa Seiklejate Vennaskonnast)

Projekti blogi: http://catchtheopportunity.blogspot.com

Organisatsiooni koduleheküljed :http://www.seiklejad.org, http://www.facebook.com/Seiklejad.Org, http://seiklejatevennaskond.blogspot.com

Kontakt: seiklejate.vennaskond@gmail.com

See projekt viidi ellu Euroopa Ühenduse programmi "Euroopa Noored" toel.[1]