Koostisained:
Kamaluga huvi mõne teema vastu
Üksjagu individuaalsust
Parajalt initsiatiivi
Tahet
Piisavalt mõttekaaslasi

Valmistamisjuhend:
Internetist, mõnest noorteühingust, noortekeskusest, huvikeskusest või mujalt leiad oma koostisainete kokkukeetmiseks sobivaima vormi. Vorm peab andma koostisosadele piisavalt raami, et kokkukeedetav supp laiali ei valguks. Sega kokku huvi, individuaalsus, initsiatiiv ja tahe. Mõttekaaslaste abil anna supile vürtsi.

Õige supp maitseb eneseteostuse järele ja täidab hästi sinu nälga enese arendamise järele. Vastavalt sellele, missuguse huvi oled supile lisanud ja millise vormi valinud, tunned järelmaitses uusi teadmisi ja elamusi, paremat suhtlemisoskust, projekti läbiviimise oskust, keeleoskust, meeskonnatööoskust, initsiatiivikust ja muud. Järelmaitse võtab tihti kokku ka suurenenud stressitaluvus, sallivus, parem õppimisvõime, esialgne töökogemus, otsustusvõime suurenemine jne. Supi söömise tulemusena laieneb silmaring ja tuleb juurde elukogemust.

P.S. Püüa suppi mitte liiga kauaks tulele jätta, kirjeldatud koostisosad vajavad pidevat tegelemist, et materjal põhja ei kõrbeks.
P.P.S. Supi keetmine ja söömine on rangelt vabatahtlik! Kõhu saab ju täis ka teiste poolt koostatud toiduga, kuid oma huvi põhjal keedetu maitseb kindlasti kõige paremini.

Kristiina Pernits
Euroopa Noored Eesti büroo

2007. aasta kevadel tegi Euroopa Noored Eesti büroo koostööd noorte filmitegijatega, et üheskoos lahtimõtestada väärtusi, mis programmis ja laiemalt noorte elus olulist tähendust omavad: mitmekesisus ja võrdsed võimalused, koostöö, vabatahtlikkus, aktiivne osalus, mitteformaalne õppimine, Euroopa teadlikkus...
Koostööst sündis "Väärtuste kogumik" ehk DVD, mis koondab neil teemadel filme, mõttearendusi ja viiteid lisamaterjalidele.

Sebralehma tegu - Martin Henk, Terje Henk, Kristiina Pernits

MÕTTEAINEKS:

• Milline on sinu viimase aja kõige põnevam ja olulisem õppimiskogemus? Mis muutis selle nii oluliseks?
• Millised on koolivälise õppimise näited?
• Mis eristab mitteformaalset õppimist kooliharidusest, ja mis eristab seda juhuslikust, informaalsest õppimisest?
• Miks on sinu arvates tänapäeval oluline ennast täiendada lisaks koolis õppimisele?
• Mitteformaalse õppimise teemalises mängus tegelevad Sebralehm ja sõbrad enda algatatud projektis integratsiooniteemaga. Millised on sinu arvates noorte võimalused tegeleda lisaks olulise õppimiskogemuse saamisele ka ümbritseva elu paremaks muutmisega, nii selles kui teistes valdkondades?

Mis on mitteformaalne õppimine, milleks see hea on ja kuidas seda tehakse, saad lugeda ka internetist:

http://www.mitteformaalne.ee/
Sisaldab näiteid, taustainfot ja suuniseid mitteformaalse õppimise erinevate vormide kohta.

http://www.nonformality.org/
Põnevad arutelud ja tähelepanekud mitteformaalse õppimise ja noorsootöö erinevate aspektide kohta Euroopas.

http://europa.eu/youth/studying/non-formal_learning/index_eu_et.html
Euroopa Noorteportaali linkide kogu mitteformaalse õppimise võimaluste kohta Euroopas.

TEGIJATEST:

No mida teha, kui inimene murrab jalaluu ja lühikese allesjäänud ajaga ei leia ka kedagi teist, kes mitteformaalse õppimise teemal filmi jõuaks vändata. Projekti koordinaator Terje Henk võttis appi oma pea, kaks kätt ja kaks hääd inimest - hää kolleegi, kes on ühtaegu spetsialist mitteformaalse õppimise alal, ja hää abikaasa, kes ühtaegu oskab animeerida ja programmeerida. Filmi asemel otsustati arvutimängu kasuks, sest see peegeldab hästi mitteformaalse õppimise interaktiivset olemust. Koostöös sündis arvutimäng sebralehmast, kes teeb oma esimesi samme mitteformaalse õppimise maastikul. Jah, veider küll, aga ametnike käekiri on üllatavalt lapselik.

Henk võttis aastatel 1999-2000 osa reast rahvusvahelistest mitteformaalse õppimise koolitustest, mis toimusid Rootsis ja mida finantseeris Leedu endine president Algirdas Brasauskas. Peamiselt õppis Henk seda, et lätlased ja soomlased on tegelikult täitsa toredad ja neist ei peaks sugugi nii palju anekdoote rääkima. Samasse ajajärku jäi ka teatud kitsas ringis kultusfilmiks saanud uskumatu saaga Möll Haapsalus I, II , IV ja V osa produtseerimine. Alguse sai ka huvi arvutianimatsiooni vastu. Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi arvutiklassis lõi ta (sel ajal kui klassikaaslased kehalise kasvatuse tundides olid) joonisfilmi linnust, mesilasest ja pissivast koerast.

Kristiina võttis 2001. aastal osa mitteformaalse õppimise valda kuuluvast ettevõtmisest - rahvusvahelisest noorsoovahetusest - mis, võib liialdamata väita, muutis ta elu. Noorsoovahetuses saadud teadmistele, kogemustele ja elamustele järgnes huvi uute õppimiskogemuste ja iseseisvate ettevõtmiste vastu, mis kokkuvõttes tõi talle siianigi mõnusat eneseteostust ja piisavat väljakutset pakkuva töökoha.

Terje Henk sai parima maigu mitteformaalsest õppimisest rahvusvahelisel koolitusel „Coach to coach" Lõuna-Itaalias.