Reedel esitleti Tallinnas uuringut "Inimkaubandus ja prostitutsioon - kutse- ja keskkooliõpilaste perspektiiv". Tegu oli Sotsiaalministeeriumi tellimusel, uuringufirma Socio poolt läbi viidud kvalitatiivse uuringuga Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa maakondade ning Tallinna kooliõpilasi hõlmavalt.

Uuring tõi esile, et ehkki noored on suhteliselt teadlikud inimkaubanduse ja eriti prostitutsiooniga seonduvas, peetakse seda üldjuhul võõraks ja kaugeks probleemiks. Ilmselt on oma osa sellelgi, et riskigruppi kirjeldavad noored kui "naiivset, harimatut, kerget teenistust otsivat..." - kes meist siis aga ikka ennast sellisena ette kujutab!

Erinevalt muudest inimkaubanduse liikidest, peavad noored prostitutsiooni nähtavaks ja on selles osas enam teadlikud, aga seostavad seda pigem inimese enda vaba valikuga kui ohvri staatusega. Huvitav erinevus tuli välja ka neidude ja noormeeste arvamustes, kus neiud vastandavad oma vabal tahtel prostituudiks hakkamise olukorrale, kus keegi teeb seda rahamurede või muude isiklike probleemide tõttu. Noormeeste arvates on aga ka olukorras, kus inimesel on suured probleemid või rahamured, siiski tegu inimese vaba valikuga, kas hakata tegelema prostitutsiooniga või mitte, vastandina sellele, kui keegi sind selleks tõesti jõu ja vägivallaga sunnib.

Erinevused poiste ja tüdrukute vahel tulid selgelt esile ka küsimuses, kuidas suhtutakse seksi ostmisesse. Tüdrukud peavad seda häbiväärseks, labaseks, eemaletõukavaks; noormehed aga normaalseks tegevuseks, teatud seltskonnas isegi väärtust tõstvaks. Ja ehkki hetkel ei näinud uuringus osalevad noormehed vajadust seksi ostmiseks, sest suhted eakaaslastega pakuvad piisavalt pinget, ei välistatud bordelli külastamist tulevikus. Üldiselt arvasidki noored, et pika-ajalise suhte, abielu puhul on bordelli külastamine aktsepteeritav vaheldus rutiini tapmiseks!

Teoreetiliselt on noored küll hästi kursis ohtudega, mis välismaale tööle minekuga kaasnevad - tegelikus elus ähmastaks ohutunnet ilmselt aga oluliselt teatud levinud suhtumised, sh nii asukohariigi kui töö valikul juhib valikuid eelkõige oodatava raha suurus, kohaliku keele eelnevalt õppimist ei peeta oluliseks ning eriti venekeelsed neiud usuvad, et suudavad poole aastaga kohapeal kohaliku keele omandada jms.

Uuringutulemuste esitluse järel astusid üles noorsootöötajate, õpetajate ja lapsevanemate esindajad. Sirle Blumberg, kes rääkis noorsootöö rollist noorte teadlikkuse tõstmisel, juhtis eriti tähelepanu just täiskasvanute endi hoiakutele, samuti ennetustöö järjepidevuse vajalikkusele. Liisa Pakosta aga viitas erinevatele väljakutsetele noorte hoiakute kujundamisel, öeldes ka: "Ei ole olemas ühtki lapsevanemat, kes tütre sündides mõtleks, et lahe, temast saab kindlasti hea prostituut. Samas ei ole ka ühtki lapsevanemat, kes teaks, mida täpselt teha selleks, et laps ei satuks prostituudiks."

Uuringu raporti leiate huvi korral Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.