Täna on rahvusvaheline vabatahtlike päev. Imastu koolkodus on mi­tu kuud intellektipuude­ga lastega tegelnud vaba­tahtlikena temperament­ne hispaanlanna Nuria ja malbe sakslanna Leandra.

Tapa külje all Imastu koolkodus elab 110 last ja noort. Neil kõi­gil on intellektipuue, mõnel li­saks ka füüsiline puue. Hispaan­lanna Nuria Itürbide (28) ja sakslanna Leandra Praetzel (19) on juba mitu kuud vabatahtlike­na nendega tegelnud.

See, et neiud alguses sõnagi eesti keelt ei osanud, polnud mingi küsimus - kehakeelega saab selliste laste seas alati hak­kama. Nüüdseks käiakse kaks korda nädalas ka Tapal eesti keelt õppimas ja strateegilised väljendid nagu "ujuma" või "läh­me õue" või "hakkame mängi­ma" on selged.

Madridist Imastusse

Nuria tuleb Madridist. Ta on õppinud turismieriala ja tööta­nud reisiagentuuris, mis aitas jaapanlastel Hispaaniat avasta­da. Siis, ühel hetkel, tundis ta, et tahab oma ellu muutust, min­na välismaale ja teha midagi hoopis teistsugust. Heaks või­maluseks oli mõni vabatahtlike programm. Nuria kaalus Saksamaad, sest oskas pisut saksa keelt, aga et sellesse riiki sai va­batahtlike programmi kaudu üksnes kuni 25. eluaastani, jäi see plaan katki.

Aga leidus Eesti projekt puuetega lastele. "Ma ei tead­nud Eestist eriti midagi, ainult seda, et on Euroopas," räägib neiu.

"Tegelikult arvasin, et siin on palju kül­mem. Lugesin, et miinus 25 kraadi võib ette tulla ja pakkisin endale kaasa suure kuhja sooje riideid. Kuid nii palju lund korraga al­la sadamas pole ma küll näinud. See on ilus, aga ebamugav, eri­ti kui liikuda jalgrattaga," nae­rab Nuria.

Keel oli esialgu täiesti tund­matu. Ennast arusaadavaks te­ha ja teisi mõista oli keeruline. "Nüüd tunnen inimesi rohkem - lapsed teavad mind nimepidi ja on õnnelikud minuga mängi­des," rõõmustab Nuria, kes töö­tab koolkodus hommikul kella üheksast kuni kella kolmeni pä­rastlõunal.

Ta mängib nendega, läheb kaasa, kui on Kadrinasse ujuma minek, kes hakkama saavad, nendega võimleb, teeb jalgrat­taga tiire või utsitab kepikõnni-le. Ühele huvilisele õpetab ta koguni hispaania keelt.

Sattuda Madridist, kus elu keeb, väikesesse vaiksesse pai­ka, kus pole isegi mingeid pood-lemisvõimalusi, pole Nuria jaoks mingi küsimus. Vastupidi. Mad­ridis tuli tööle minekuks varuda vähemalt tund, kasutada met­rood ja taluda, kuidas rahva­mass su külje ääres on, nüüd on läbi metsa tööle tulla üsna ime­line.

Kui seitse kuud vabatahtliku-tööd Eestis täis saab, plaanib ta kodumaale tagasi minna ja õp­pida midagi sotsiaaltööga seo­tut, mis on täiesti vastupidine ta omandatud turismierialale.

"Töö reisibüroos on väga to­re ja huvitav, olen palju reisinud ja see meeldib mulle. Kuid töö lastega on kuidagi inimlikum. Reisifirmas ei tulda sind näiteks kallistama, aga lapsed kallista­vad hea meelega!" selgitab ta emotsionaalsete žestide saatel.

Pakkuda parimat

Leandra lõpetas kevadel Köl­ni lähedal gümnaasiumi ja ei teadnud täpselt, mida õppida edasi. Ning nagu paljud ta ea­kaaslased Saksamaal, otsustas minna vabatahtlikuks, et võõr­sil oldud aja jooksul jõuda en­das tuleviku suhtes selgusele.

"Ma arvasin, et Ida-Euroopas oleks huvitav, ja tahtsin töö­tada puuetega lastega," räägib Leandra.

Lapsed rõõmustavad teda nähes. "Neid on võimalik nii lihtsate asjadega õnnelikuks te­ha, mängides, joonistades. On neid, kellega saab palju ette võt­ta, ja selliseid, kes on passiivsed. Minu jaoks on nad samasugused nagu normaalsed lapsed. Nad reageerivad vahel teisiti, aga nad on lapsed. Muidugi, tuleb hetki, kus tun­nen end väsi­nuna ja igatsen kodu, kuid ül­diselt mulle vä­ga meeldib siin, meeldib see töö," jutustab neiu, kelle töö­päevad on kel­la ühest lõunal kuni kuueni õhtul.

"Tahan anda endast parima, et lastele midagi ilusat pakkuda. Igatahes tahan õppida rohkem keelt, et lastega paremini suhel­da," märgib ta.

Imastu koolkodu juhiabi Lairi Einmaa kiidab neide. "Eks vabatahtlikud saavad siin teist­sugust elu näha ja samas nad ai­tavad siinseid töötajaid. Kui olen Leandrat vahel vaatamas käinud, siis ta joonistab ja iga kord on laua ümber lapsi. Lapsed leiavad alati suhtlemiseks võimaluse. Kehakeelega saab alati hakkama," räägib Ein­maa.

Nuria ja Leandra jõuludeks koju ei sõida. Tahavad hoopis koos teiste vabatahtlikega min­na selleks ajaks Riiga. Plaanis on ka käik Peterburi ja Stock­holmi.

Eestit on uudistatud Tallin­nas, Rakveres, Tartus, Haapsa­lus ja Viinistus. Aga täna, vaba­tahtlike päeval, sõidavad nad hoopis Narvat uudistama.

 

EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUS

* Võimalus 18-30aastastele noortele, et teha 2-12 kuud välis­riigis vabatahtlikku tööd ja tutvuda selle riigiga.

* Organisatsioonidele pakub Euroopa vabatahtlik teenistus võimalust, kas saata Eesti noori või kaasata enda igapäeva­töösse välisriigist tulevaid vabatahtlikke.

* Tegu koostööprojektiga, kus on vähemalt kolm osapoolt: vabatahtlik, saatev ja vastuvõttev organisatsioon.

* http://%3cfont%20color=ff0000%3eeuroopa%3c/font%3E.%3Cfont%20color=FF0000%3Enoored%3C/font%3E.ee/

* Nuria ja Leandra on Imastus vabatahtlikeks programmi Eu­roopa Noored kaudu ning MTÜ EstYES vahendusel.