"Kas sul on seal väga külm?"on viimastel kuudel olnud vaieldamatult kõige sagedasem küsimus, mis Eesti sõbrad ja tuttavad mu käest pärivad.
Eestis kiputakse arvama, et Siberi talved siin Baikali ääres peaksid isegi eestlase jaoks olema talumatult külmad. Tegelikult võin kõiki küsijaid rahustada ja öelda: ma ei tunne, et siin Ida-Siberis, Irkutskis, kus ma oma aastast vabatahtlikutööd tehes elan, oleks jaanuar või detsember olnud märgatavalt külmem kui Eestis. Jah, olgugi et külmakraade on siin neil kuudel olnud keskeltläbi 15 ringis, on siinne külm tegelikult palju talutavam. Õhuniiskust on siin talvel palju vähem kui Eestis ning seetõttu ei poe külm nii väga naha vahele kui meil kodus. Ka päikest on siin talviti Eestist kindlasti rohkem. Ja muide, Siberi talved on ka väga ilusad - kuna sulailmu siin praktiliselt pole, on kõik kuude kaupa kaunilt lumivalge. Umbes nii nagu vanemad inimesed meenutavad, et Eestis olevat kümneid aastaid tagasi vist olnud.
Pikalt ja põhjalikult
Olen siin siiski korra ka tunda saanud alla -30 kraadi langevat temperatuuri, kuid selline raju pakane kestis vaid kaks ööpäeva. Tõepoolest, siis tekkis mul pärast tundi aega õuesolekut tunne, et jäätuma hakkavad ka silmamunad, ripsmetest rääkimata. Kuid kohalikud rääkisid, et sellised külmakraadid on väga erandlikud ka irkutsklaste jaoks - ehkki igal aastal langeb temperatuur korral paaril siin mõneks päevaks nii madalale, on see alati jupp aega ette teada. "Pane ennast nüüd väga põhjalikult riidesse," manitsesid mu kolleegid mind juba nädalapäe-vad enne oodatavat külma.
Soojenemisest ei räägita
Ehkki, nagu öeldud, pole külmajuttudel siinkandis otseselt tõsi taga, näen siiski, et siberlastel on kombeks end talvekuudel väga korralikult sisse mässida. Pakse loomanahast kasukaid, volüümikaid karvamütse ja karvaseid talvesaapaid näeb siin kogu talve absoluutselt igal pool. Muide, Irkutskis ja Burjaatias on kombeks külmal aastaajal kanda kõrgeid ja karvaseid põdranahast saapaid, mis maksavad küll Eesti rahas oma paar tuhat krooni, kuid pidavat olema haruldaselt soojad ja kestma vähemalt kümme talve. Tänavapildis kohtab üksjagu palju ka pakse vilte.
Kuid samamoodi nagu Eestis on ka siin Irkutskis palju juttu sellest, et talved on viimasel ajal muutunud märgatavalt pehmemaks. Olen kuulnud räägitavat, et veel paarkümmend aastat tagasi oli siin alla kolmekümnekraadist pakast tunduvalt rohkem ja tavaliselt kestis külmaperiood ka tükk maad kauem. Eriti olevat need kiired muutused soojenemise suunas märgatavad 800 000 elanikuga Irkutski linnas, kus tööstust ja saastamist üksjagu. Seal, kus inimtegevust vähem, polevat muutused soojenemise suunas veel nii selgelt näha.
Mu kolleegid Irkutskis asuvast keskkonnaorganisatsioonist on maininud, et Venemaa teadlased kahjuks ei räägi ega kirjuta kliimamuutustest eriti. Ometi on siin selgeks tehtud tõsiasi, et maailma suurima mahuga mageveejärve - Baikali jääkate on viimastel kümnenditel muutunud talviti õhemaks. Baikali järve peetakse maailma vanimaks järveks, vanust on sel hinnanguliselt 25 miljonit aastat. Kuidas talvede soojenemine miljonite aastate jooksul välja kujunenud väga erilist järveelustikku mõjutab, ei tea praegu veel keegi.
Autor viibib Siberis vabatahtlikuna keskkonnatööl projekti Euroopa Noored raames.
